Pelgulinna Seltsidaamid

Pelgulinna seltsidaamid

Seltsidaamide tegevuse eesmärk

Seltsidaamide tegevusega alustati Pelgulinna Seltsis 2004.aastal. Selle eesmärk on aidata üksi elavatel eakatel ja puuetega inimestel iseseisvalt toime tulla ja püüda neil säilitada kontakti ühiskonnaga. Samas on tegevuse üks oluline eesmärk säilitada ka seltsidaamidena tegutsevate vanemaealiste ühiskondlikku aktiivsust, luues suhtlemisvõimalusi ja huvitegevust.

Vanemaealiste (s.h erinevate terviseprobleemidega) osalus seltsidaamide tegevuses

Seltsidaamide tegevus on suunatud vanemaealistele, samas ei ole olnud eraldiseisvaks eesmärgiks see, et seltsidaamid ise peavad olema vanemaealised. Praktika käigus on see samas just nii kujunenud ning nii on hetkel Pelgulinna Seltsis toimivas seltsidaamide võrgustikus kõik pigem vabatahtlikud, kelle keskmine vanus on ca 70 aastat. Seltsidaamide seas on olnud ka mõningaid nooremaid aga nendele pole see töö sobinud. Aktiivselt  tegutsevate seltsidaamide arv on 12 ja 20 vahel, olenevalt  momendist.

Seltsidaamid on üldjuhul inimesed, kes on juba varasemalt (nooremas eas) olnud aktiivse eluhoiaku ja suhtlemislaadiga.

Seltsidaamide tegevuse kirjeldus

Seltsidaamide tegevus   on   õhinapõhine  ,vabatahtlik , otseselt  tasustamata.   See on    koos ajaveetmine, vestlemine ning kogemusnõustamine . Otseselt sotsiaalhooldusega seltsidaamid ei tegele, samas lepivad nad ise vanuritega kokku, kui tihti külastamas käiakse ja mida  täpsemalt tehakse. Seega praktikas on see rohkem vastastikuse kokkuleppe küsimus. Probleem võib tekkida (ja on ka tekkinud), kui vanuril tekivad teenuse suhtes valed ootused ja hakatakse nõudma midagi, mida seltsidaami tegevus ei peaks sisaldama ja mida lubatud ei ole.

Osad tegevused on suunatud ka seltsidaamidele endile. Näiteks on ilmnenud vajadus toetada neid psühholoogiliselt – toimub supervisioon, psühholoogiline nõustamine ja käiakse teraapias. Sellist tegevussuunda algselt ette ei nähtud aga tegevuse käigus ilmnes selle järgi suur vajadus (nt. osad seltsidaamid inimesed n.ö põlesid läbi ja pidid selle töö seetõttu lõpetama).

Peamised osapooled, kellega koostööd tehakse

Üsna hea koostöö toimib Põhja-Tallinna LOViga (sotsiaalhoolekande osakond), kes seltsidaamide tööd tunnustab ja vahendab abivajajate kontakte. Samuti tehakse koostööd MTÜ Tehisuurisega Isikute Ühingu, Eesti Vähiliidu ja Vanurite Eneseabi- ja Nõustamisühinguga. Rahvusvahelisi kontakte ja koostööd tänasel päeval seltsidaaminduse osas ei toimu, kuigi vajadus selle järgi oleks olemas.

Seltsidaamide tegevuse peamised väljakutsed

Seltsidaamide tegevuse organiseerimisel tekib mitmeid väljakutseid. Nende seas on olulisemad järgmised:

Inimesi, kes oleksid valmis seltsidaamiks olema ja kes selleks tööks ka sobivad, on üsna keeruline leida. Eriti puudutab see vene keelt kõnelevaid seltsidaame. Veenduda tuleb ka selles, et võimalik seltsidaam omaks ise piisavalt tasakaalukat maailmanägemust, s.t ei hakkaks oma ideoloogilisi ja religioosseid tõekspidamisi inimestele peale suruma.

Seltsidaamide tegevuse jaoks on raske leida jätkusuutlikku rahastust. Teatud määral abistab Tallinna LV aga see ei ole piisav, et võimaldada teenuse arendamist ja pikemaajalist planeerimist. Samuti ei võimalda see pakkuda seltsidaamidele vajalikku (psühholoogilist) nõustamist ja motivatsiooni.

Psühholoogilised probleemid, mis seonduvad sellega, et seltsidaamid võtavad hooldatava probleemid endasse põhjustades läbipõlemist (mida on praktikas ka mitu korda juba juhtunud). Probleemi süvendab see, et seltsidaamid ei taha probleemidest (eriti grupis) väga ka rääkida. Seega on seltsidaamidele taolise töö jaoks väga vajalik tugi, kuidas taoliste psühholoogiliselt raskete olukordadega toime tulla.

Sobivate hooldatavate/ vanurite leidmine, keda seltsidaamid võiksid külastada. Sageli ei soovita abi vastu võtta ja/või ollakse väga kibestunud. Seltsidaamid võivad seeläbi kergesti muutuda „piksevardaks“, kellele kogu oma kibestumus soovitakse välja valada. Olukordi, kus vanur ei sobi selleks, et seltsidaamiga suhelda, mõningaid seega on.

Erinevad ootused seltsidaamide tegevuse ja rolli osas. Sageli on ette tulnud olukordi, kus seltsidaamide tegevuse osas on ootused hoopis teistsugused, nt eeldatakse, et seltsidaamid on isiklikud hooldajad, kes aitavad ka füüsiliste toimingute osas, samuti on arvatud, et seltsidaamid otsivad meespartnereid. Oluline on seega ootuste juhtimine, mida seltsidaamindus üldse tähendab.

Ei ole kellegi käest õppida ega nõu küsida, kuidas oma tegevust paremini korraldada ja millised on vead, mida vältida. Seega tuleb palju asju katse-eksitus meetodi abil selgeks teha. Ideaalne  oleks .üle Eestilise  seltsidaamide võrgu loomine  ja  siis   kogemuste  vahetamine.

Tegurid, mis aitavad seltsidaamide tegevusel edukas olla:

Eeltöö seltsidaami isiku ja nende vanainimeste osas, kellele seltsidaami teenust soovitakse pakkuda. Et seltsidaamide hulka ei satuks inimesi, kes on pahatahtlike kavatsustega ja kes isiksuseomadustelt sobiks selliseks suhtlustööks. Samas tuleb katsuda ka veenduda, et eakad, keda külastatakse oleksid isiksusena sellised, kelle juures seltsidaamid käia saaks ja kes ei valaks kogu oma kibestumust seltsidaami peale välja.

Ootusi tuleb selgelt juhtida, mida seltsidaami töö endast kujutab, et ei esitataks nõudmisi, mida seltsidaami töö ei sisalda.

Head koostöösuhted kohaliku omavalitsusega, kes vahendab abivajajate kontakte.

Stabiilne rahastus – olgugi, et seltsidaamide töö on vabatahtlik vajab igasugune pikemaajalisem tegevus (antud juhul sisuliselt teenuse pakkumine) rahastamisallikaid. Projektipõhine, mittestabiilne rahastus vähendavad võimalusi arendada tegevust, motiveerida vabatahtlikke ning tasuda tegevusega kaasnevaid muid kulusid.

Psühholoogilise toe pakkumine seltsidaamidele – nt teraapia, supervisioon, et seltsidaamid tuleks toime erinevate ootuste, murede ja nõudmistega, mida suhtus vanuritega kaasa toob.

Motivatsioon ja tunnustus – ükski seltsidaam oma tegevuse eest raha ei saa, seetõttu on oluline, et neid oleks võimalik muul moel motiveerida ja tunnustada. Pelgulinna selts korraldab m.h eakate teeõhtuid, kus ka seltsidaamid osalevad.

Tegurid, mis aitavad seltsidaamil endal edukas olla:

Nagu eelnevalt kirjeldatud, siis seltsidaamiks ei sobi igaüks. Oluline on:

Aktiivne eluhoiak, s.t pigem saavad seltsidaamiks need, kel on eelsoodumus suhtlemiseks, samuti sellised isiksuseomadused nagu abivalmidus ja empaatiavõime. Samas, nagu praktika on näidanud on oluline kas oskus võõraid muresid mitte liigselt südamesse võtta, oskus distantseerida ennast võõrastest muredest ja suurenevatest nõudmistest (nt füüsilise abi osutamine), mis võivad vanuril tekkida.

Lisaks on oluline piisavalt neutraalne maailmavaade, et inimene ei hakkaks enda vaateid või uskumusi külastatavale peale suruma.

Seltsidaamide tegevuse muutmis-, arendusplaanid

Olulist muutust seltsidaamide tegevuse korralduses ei plaanita, kuivõrd üldjoontes kõik hetkel toimib. Üks konkreetsemaid arendusplaane on tegevuse laiendamine venekeelse elanikkonna hulka. See aga tähendab, et leida tuleb vene keelt kõnelevaid seltsidaame.

Viited tekstis:
[1] KOGEMUS: Vabatahtlikud seltsidaamid jagavad kogemusi ja tuge, http://www.vedur.ee/puutepunkt/?op=body&id=89&cid=966

Islandilt saabunud idee läks Pelgulinnas idanema (viide: https://www.google.ee/url?sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=2&cad=rja&uact=8&ved=0ahU
KEwiam5HrmNvSAhVGZCwKHVxcBnUQFggcMAE&url=https%3A%2F%2Fw
ww.yumpu.com%2Fen%2Fdocument%2Fview%2F54919521%2Fpp8%2F22&usg=AFQjCNGpT-BmDrQKjFSnRSkdsRosTa-gFQ

Pelgulinna seltsidaamide ettevõtmisele on selle sünnist saati olnud suureks toeks Põhja-Tallinna linnaosa. Koostöös vabatahtlikega suudetakse oma inimesi palju rohkem toetada-abistada, kui seda saaksid teha ametnikud üksi. Oma kommentaari annab Kai Keller linnaosa sotsiaalosakonnast.

Seltsidaamide ettevõtmine sai alguse 2004. aastal, kui meie linnaosa külastasid Islandi seltsidaamid. Sotsiaalhoolekande osakonna juhataja Mart-Peeter Erss viis külalised kokku Pelgulinna  seltsi   juhatuse liikme Pille-Maris Arroga ja sestsaadik ongi ka meil seltsidaamid liikvel.

See pole iseenesest midagi ennekuulmatut. Maakohtades on ju tavaline, et naaber astub läbi, kui pole mitmel päeval näinud su korstnast suitsu kerkimas. Ühised käsitöö- või toidutegemised kellegi juures, klubi ettevõtmised – see kõik on omal moel seltsidaamindus. Asi pole ju mitte nimetuses. Linnades-asulates on inimesed suuremas eraldatuses. Seal ei pruugi naaber teadagi, kes tema kõrval elab, veel vähem, mis tal mureks on.

Anname seltsidaamidele teavet inimeste kohta, kes vajaksid tuge ja oleksid nõus seda vastu võtma. Vahel kuulevad nad abivajajatest oma suhtevõrgustiku kaudu. Nii nagu abivajajad on väga erinevad inimesed, on ka igal seltsidaamil oma ainulaadne elukäik, millest ta ammutab abistaja tööks vajalikke kogemusi. On küüditatuid, endisi skaute, kõrgema ja vähem kõrgema haridusega inimesi. See võimaldab leida igale abivajajale sobiva tugiisiku. Mõnega suheldakse igapäevaselt, teisega käiakse läbi kord kuus.

Inimese tervisest ja soovidest lähtudes kohtutakse kas tema kodus või siis käiakse koos väljas jalutamas, kultuuriüritustel ja teeõhtutel Pelgulinna rahvamajas. . Mitu tugiisikut on öelnud, et seltsidaamiks olemine on neile eneseteostus.

Ega omavalitsus pole vabatahtliku tegevuse juures üldse kõige tähtsam. Saame pisut aidata rahaliselt, ka nõu ja korraldusega. Seltsidaamide ettevõtmine on ju projektipõhine, igaks aastaks tuleb taotleda uusi toetusi jne. Mõnede klientide, aga ka toetajate jaoks on usalduse moment suurem, kui asja on kaasatud avalik sektor. Kirjutame koos europrojekte, seltsidaamide liikumist on kõik need aastad toetanud hasartmängumaksu nõukogu jne.

Viimasel ajal on väga populaarsed “Teeme ära!” ettevõtmised. Aga ka üksildaseks jäänud naabritädi abistamine on ju ühe väga tähtsa asja “ära tegemine”.

Uuringu „Aktiivsena vananemise potentsiaali ärakasutamine Euroopas“ (MoPAct) raames uurib Praxis koostöös teiste rahvusvaheliste uurimisasutustega aktiivse vananemise ja sotsiaalse innovatsiooni võimalusi pikaajalises hoolduses. Uuringu käigus kogutakse muuhulgas häid praktikanäiteid erinevatest riikidest ning hinnatakse, millised on nende praktikate arengut soodustavad ja takistavad tegurid. Vt. ka http://www.praxis.ee/tood/aktiivsena-vananemise-potentsiaali-arakasutamine-euroopas/.

Seltsidaamide tegevus kui üks headest praktikanäidetest Eestis, mis soodustab vanemaealiste aktiivsust ja iseseisvust.

Viib ellu: Pelgulinna Selts, kontakt: Pille-Maris Arro