Tallinna ja Lenderi tüüpi majad

 

Lender - meer ja majad

 

Voldemar Lender on Tallinna ajaloos kahes mõttes oluline mees – ta oli esimene eestlasest linnapea ning ta on andnud nime pealinna vanade puithoonete ehitusstiilile.
Voldemar Lender sündis 1876. aastal Tallinnas ehitusettevõtja perekonnas, õppis algselt Tallinna Aleksandri gümnaasiumis, hiljem Peterburi ülikooli füüsika- ja matemaatika osakonnas (1896–1897) ning Peterburi Tehnoloogia Instituudis (1897–1902). Pärast lõpetamist töötas ta 1906. aastani Tallinna vagunitehases "Dvigatel".
1904. aastal valiti Voldemar Lender linnanõunikuks. Samal aastal olid eesti-vene blokk võtnud esmakordselt baltisakslastelt Tallinnas võimu. Aastail 1906–1913 oli Lender esimene eestlasest Tallinna linnapea, juhtides samal ajal ka linnavalitsuse ehitusosakonda. 1903–1914 omas ta ehitus- ja tehnikakontorit, kus alustas enda ehitusinseneri karjääri ka kauaaegseim Tallinna linnapea Anton Uesson (töötas Lenderi büroos aastatel 1909–1912). Voldemar Lenderi büroo tegutses tema linnapeaks olemise ajal edasi. Ja uusi maju vajas Tallinn toona suurel hulgal, sest uute suurte tööstusettevõtete rajamine kasvatas hoogsalt linna elanikkonda. Selleaegne majatüüp on saanud ajastu märgina Lenderi nime.
Lenderi-tüüpi maja on 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses Tallinnas laialdaselt ehitatud puidust odav üürimaja, mis oli algselt kahekorruseline, sümmeetrilise fassaadiga, lihtne ja väikeste korteritega.
Samas polnud Lender esimene ega ka kõige produktiivsem sellist tüüpi majade kavandaja. Küll aga soosis ta odavamate puitmajade ehitamist ja eestlastest väikeomanike ringi kasvatamist. Seega on  majatüübi nimetamine Voldemar Lenderi järgi väikeseks austuseavalduseks suure panuse eest eestikeelse linnaühiskonna arengus.
Lenderi-tüüpi majad olid sajandi eest Tallinna eeslinnades väga levinud.  Tänagi on neid alles tervelt tuhatkond. Kõige enam Lenderi tüüpi maju on säilinud Pelgulinnas, Kalamajas, Kelmikülas, Kassisabas, Uues Maailmas, Kitsekülas, pisut vähem Kadriorus, Veerenni, Tatari, Raua, Torupilli ja Sikupilli asumites. Nimetatud asumid on kuulutatud miljööväärtuslikeks hoonestusaladeks ehk miljööaladeks. See tähendab, et seal asuvate majade renoveerimisele esitatakse tavapärasest natuke karmimad nõudmised.
Muide, Voldemar Lenderi kõrval on Eesti ajaloos oluline tegelane ka tema abikaasa Elfriede Lender (1882-1974), kelle eestvedamisel alustas 1907. aastal Tallinnas tööd temanimeline tütarlaste eragümnaasium.
Voldemar Lender suri 30. septembril 1939, pääsedes nii tõenäolisest represseerimisest nõukogude võimu poolt. Abikaasa Elfriede põgenes 1944. aastal Rootsi.
On viimane aeg nimetada Tallinna ajaloos olulise perekonna auks üks tänavatest Lenderi-nimeliseks.

 


Lenderi-tüüpi maja Kalamajas Tööstuse tänavas.

Posted 1st August 2014 by Jaak Juske

 

 

Tallinna päris oma majad

 

Lenderi-tüüpi majade edasiarendusena sündis Esimese ilmasõja eelõhtul teine kohalik kortermaja tüüp nn Tallinna maja, mille hiilgeaeg jääb 1930. aastatesse.

Eenduva kivitrepikojaga 2-3 korrusega puitmaju kerkis erinevate arhitektide projektide järgi igasse Tallinna eeslinna. Täna on neid alles 500 ringis. Suuremal hulgal Kalamaja, Pelgulinna, Lilleküla, Torupilli, Kassisaba, Uue Maailma, Kadrioru ja Veerenni asumis. Kõik need alad on miljööväärtuslikena kaitse all.

Esimesed kivitrepikojaga puumajad ehitati Kopli liinidele juba 1912. aastal. Tõelise hoo sai Tallinna-tüüpi majade ehitus aga sisse 1920. aastate teises pooles ja kestis see kuni nõukogude okupatsiooni alguseni. Tallinna majade edasiarendusena püstitati veel esimesel nõukogude aastal enne sõda lihtsamaid, nn rahvakortereid Pelgulinna, Sitsi mäele ja Majaka tänava äärde.

Võrreldes Lenderi majadega on Tallinna majad suuremad ja sealsed korterid avaramad.

Üks väheseid säilinud Tallinna-tüüpi maju Keldrimäe asumis aadressiga Mardi 14. Ehitatud arhitekt Karl Taravse projekti järgi 1930. aastate keskpaigas.

Posted 3rd August 2014 by Jaak Juske

 

Antud teemal trükis ilmunud:

“Tallinna maja. Hoonetüübi areng ja säästev uuendamine.” 2010 Mark Sepp Tallinna Kultuuriväärtuste Amet

“Lenderi maja. Hoonetüübi areng ja säästev uuendamine” 2011 Anni Martin Tallinna Kultuuriväärtuste Amet

“Tallinna puitarhitektuur” 2014 Eesti Arhitektuurimuuseum