Stroomi mets on Tallinna pärl

 

Stroomi mets on Tallinna pärl

 

Stroomi parkmets (ametlikult Merimets) asub Põhja-Tallinna, Haabersti ja Kristiine linnaosade ristumiskohas. Siin käivad tuhanded elanikud üle Tallinna linna regulaarselt metsas ja rannaalal sportimas, pere või sõpradega jalutamas ning loodust nautimas. Stroomi on kui aastaringne kuurort.

 

Stroomi metsa suuruseks loetakse 135 ha, mis on jagatud kahe omaniku vahel. Laias skaalas pool territooriumist on reformimata riigimaa, mida haldab Riigimetsa Keskus (RMK). Ülejäänud (ligikaudu 60 ha) on munitsipaalmaa ehk linna maa.

 

Vaidlused Stroomi parkmetsa saatuse ümber on kestnud juba pea paar aastakümmet. „Vaidluseks“ on metsa ümber toimuvat isegi raske nimetada, see on justkui pimesikumäng. Kummalisel kombel kuulutavad kohalikel valimistel eranditult kõik erakonnad nagu ühest suust, et läbi metsa ei tohi mingi juhul magistraali rajada. Situatsioon muutub koheselt peale valimisi, mil võimule pääsenud linnavalitsused teevad kannapöörde, sõltumata parteilisest koosseisust. Nii on see Põhja-Tallinnas juba traditsiooniks saanud ning hoolimata tuhandetest ja tuhandetest ikka ja üha uuesti kogutavatest allkirjadest pole Stroomi metsa kaitsmine tulemust andnud.

 

Kõik sai alguse ideest rajada Põhjaväila magistraali osana läbi metsa autotee. Idee ise tõstatati Tallinna sadamate maismaaühenduse tehnilises projektis 1990. aastate lõpul. Sellele kavale avaldasid teravat vastuseisu nii kohalikud elanikud, kodanikuühendused kui ka mitmed juhtivad poliitikud pea kõigist erakondadest.

 

2005. aasta suveks saavutasid metsa kaitsjad ajutise võidu kui Tallinna linnavõim otsustas loobuda sadamate ühendusteeks kavandatud suurmagistraali rajamisest läbi Stroomi ja Harku metsa. „Võtsime küll kallima variandi, kuid see-eest on see keskkonda säästvam ning jätab puutumatuks metsa- ja puhkealad,“ lausus tollal Postimehele pealinna teedeehituse eest vastutav ja teetrassi valinud komisjoni juhtinud abilinnapea Jüri Ratas (viide: http://www.postimees.ee/1483863/linn-juhib-uue-suurmagistraali-harku-ja-stroomi-metsast-moeoeda). Peale valimiste möödumist hakati jälle kaaluma magistraali rajamist läbi metsa...

 

Sellest hetkest sai metsa kaitsjatele selgeks, et ainus võimalus Stroomi parkmetsale püsivamat kaitset leida, on selle kuulutamine maastikukaitsealaks, sarnaselt Nõmme kaitsealaga. Linnavõimude ilmset soovimatust selles küsimuses konkreetseid samme astuda näitab Tallinna linnaplaneerimise ameti tollase osakonnajuhataja Martti Preemi vastus Pelgulinna Seltsi vastavasisulisele järelpärimisele (viide: http://tarbija24.postimees.ee/1581175/pelgulinlased-votaks-stroomi-metsa-kaitse-alla): „Metsa ei saa niisama kaitse alla võtta, vaid selleks peavad metsal olema kindlad tunnused ja väärtused.“ Samas oli sama linnavalitsuse keskkonnaamet tellinud ekspertarvamus „Stroomi metsa kaitse alla võtmise ettepaneku kohta“ (viide: https://www.tallinn.ee/est/g3566s32511), milles vaadeldakse metsa potentsiaalse kaitsealana.

 

Eriti tõsiseks muutus kohalike elanike ja kodanikuseltside mure 2007. aastal peale kümnekonna uue kortermaja ootamatut rajamist otse metsa veerele, Kolde puiestee äärde (Helme tänavale). Sammule ei eelnenud mingit avalikku arutelu. Sellise provokatiivse sammu näol oli tegemist sündmusega, mis sundis kodanikke asuma endisest otsustavamalt metsa kaitsele. 2008. aasta novembriks kogutigi Pelgulinna Seltsi eestvedamisel rohkem kui 6500 allkirja, mis anti kodanikupäeval linnavalitsusele üle (viide: http://tallinncity.postimees.ee/52085/kodanikud-kogusid-stroomi-metsa-kaitseks-kuus-ja-pool-tuhat-allkirja).

 

Paraku ei avaldanud ka seekordne tahteavaldus mitte mingisugust tulemust. Linna vastuses ignoreeriti toetusallkirjade üleandmise fakti ning sellest ei nähtu mingeid samme kaitseala moodustamise suunas.

 

Vahepealsel ajal on kodanikud jätkanud Stroomi metsa kaitseks kirjutamist. 2012. aastal Pelgulinna Selts ja Telliskivi Selts asusid ühiselt Hipodroomi planeeringu vastu kohtuvaidlusse (viide: http://tallinncity.postimees.ee/844392/hipodroomi-kohtuvaidlus-luekkus-suegisesse), kus samamoodi rõhutati Stroomi metsa puutumatuse ja kaitse vajadust.

 

2014. aasta lõpus Tallinna linnavalitsus algatas Merimetsa (Stroomi mets) roheala kohaliku kaitse alla võtmise menetluse (viide: https://www.google.ee/url?sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=4&ved=0ahUKEwiXj_WOhdvSAhWSJSwKH
bxvB0cQFggrMAM&url=http%3A%2F%2Fwww.tallinnlv.ee%2Flvistung%2Fbin%2Fdo
cview1.asp%3Fdocid%3D120861%26save%3D1&usg=AFQjCNH1MvonwOJTeoThZmXGSgZfoWtIqA&sig2=YrgV1pFgQ4eM-GiS6w_yFA&bvm=bv.149397726,d.bGg&cad=rja
). Aastatel 2015 (viide: http://www.telliskiviselts.info/sites/default/files/20140127_avaliku_arutelu_protokoll.pdf ) ja 2017 on Põhja-Tallinna linnaosad läbi viinud avalikke arutelusid kohaliku tasandi looduskaitse moodustamise plaanidest, kuid ametlikke otsuseid veel tehtud ei ole.

 

Veel metsast:

 

Merimetsas asuvad palu- ja soostunud niidud on toitumispaigaks mitmetele lindudele ja kasvukohaks III kategooria kaitsealusele taimele, roosale merikannile. Lõunaosa märjas lodumetsas meeldib kahepaiksetele ja pelglikele linnuliikidele, kellel on seal hea varju leida. Merimets on oluliseks elupaigaks kimalastele, vähemalt 18 liiki mardikatele ja päevaliblikatele. Vähesel arvul esineb ka rästikuid.

 

Imetajatest elutsevad alal püsivalt karihiirlased, halljänes, orav ja siil, kohatud on ka rebast, metssiga, nirki ja koduhiirt. Kahepaiksetest esineb rohukonna ning tõenäoliselt ka rabakonna ja tähnikvesilikku. Minevikus on Merimetsast leitud ka kaitsealust käpalist suurt käopõlle. Endise raudteetammi lähedal esineb vaarika ja põldmarja hübriidi. Registreeritud on 50 liiki sammaltaimi.

 

Kronoloogia:

 

- 1990. aastate lõpp. Magistraali rajamiseks läbi metsa tõstatati Tallinna sadamate maismaaühenduse idee tehnilises projektis. Ettepanek sai kohalike elanike vastuseisu osaliseks.
- 2001, jaanuar. Tallinna Linnavolikogu määrusega kehtestatud Tallinna üldplaneeringu kohaselt on kavandatud Merimetsast läbi perspektiivne magistraaltänav. https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=3001&aktid=78647
- 2002, oktoober. Tallinna linnavolikogu Isamaaliidu saadikud Jaana Padrik ja Toivo Jürgenson andsid üle 1300 tallinlase protestiallkirjad. http://epl.delfi.ee/news/eesti/linlased-protestivad-stroomi-magistraali-vastu?id=50936842
- 2002, detsember. Põhja-Tallinna linnaosa vanema Vilja Savisaare eestvedamisel kogutakse rohkem kui 2000 allkirja magistraali rajamise vastu.
- 2005, suvi. Linnajuhid otsustasid, et ümbersõidutee ei hakka kulgema läbi Stroomi ja Harku metsa, vaid piki Sõle tänavat ja Paldiski maanteed ning selleks ehitatakse kahetasandiliseks mitu Paldiski maantee ristmikku.
- 2006, aprill. Linn otsustab loobuda ideest ehitada Paldiski maantee ristmikud ümber kahetasandiliseks, kuid ei toeta ka tee viimist läbi Stroomi metsa. Samas hakkavad linnajuhid ja -ametnikud seoses teemaplaneeringuga „Tallinna tänavavõrk ja kergliiklusteed“ uuesti kaaluma teede ehitamist läbi Stroomi ja Harku metsa.
- 2006, november. Ilmub Tallinna Keskkonnaameti poolt tellitud ekspertarvamus „Stroomi metsa kaitse alla võtmise ettepaneku kohta", milles vaadeldakse metsa potensiaalse kaitsealana (viide: https://www.tallinn.ee/est/g3566s32511).
- 2007. Ehitatakse parkmetsa äärealale, Helme tänavale kümmekond kortermaja.
- 2008, november. Kodanikupäev. Pelgulinna Selts annab linnavalitsusele üle pöördumise palvega muuta Stroomi mets maastikukaitsealaks. Pöördumisega koos antakse üle ka seltsi poolt kogutud 6500 toetusallkirja (viide: http://tallinncity.postimees.ee/52085/kodanikud-kogusid-stroomi-metsa-kaitseks-kuus-ja-pool-tuhat-allkirja).
- 2009, veebruar. Saabub linna vastus, milles ignoreeritakse toetusallkirjade üleandmise fakti ning millest ei nähtu mingeid samme kaitseala moodustamiseks.
- 2014, detsember. Tallinna linnavalitsus algatas Stroomi metsa roheala kohaliku kaitse alla võtmise menetluse (viide: https://www.google.ee/url?sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=4&ved=0ahUKEwiXj_WOhdvSAhWSJSwK
HbxvB0cQFggrMAM&url=http%3A%2F%2Fwww.tallinnlv.ee%2Flvistung%2Fbin%2F
docview1.asp%3Fdocid%3D120861%26save%3D1&usg=AFQjCNH1MvonwOJTeoThZm
XGSgZfoWtIqA&sig2=YrgV1pFgQ4eM-GiS6w_yFA&bvm=bv.149397726,d.bGg&cad=rja
).
- 2016, detsember. Tallinn kuulutab välja Stroomi metsa kohaliku kaitseala kaitse-eeskirja eelnõu ja piiri avalikustamise arutelu (viide: http://www.tallinn.ee/est/Merimetsa-kaitseala).
- 2017, jaanuar. Tallinna linn teavitab, et otsustab Stroomi metsa lõunapoolse osa võtta kohaliku kaitse alla, kuid ametlikku otsust veel tehtud ei ole (viide: http://tallinncity.postimees.ee/3976359/linn-votab-merimetsa-looduskaitse-alla).

Loe lisaks noppeid meedias avaldatud lugudest:

26.09.2002. Põhjaväil Stroomi metsa tekitab vastuseisu. Postimees: http://www.postimees.ee/1967885/pohjavaeil-stroomi-metsa-tekitab-vastuseisu
25.09.2006. Pelgulinlased võtaks Stroomi metsa kaitse alla. Postimees: http://tarbija24.postimees.ee/1581175/pelgulinlased-votaks-stroomi-metsa-kaitse-alla
05.10.2009. Riigiamet soovitab Stroomi metsa kohaliku kaitse alla võtta. Postimees. http://tallinncity.postimees.ee/171483/riigiamet-soovitab-stroomi-metsa-kohaliku-kaitse-alla-votta
19.05.2011. Stroomi mets vajab päästmist! Delfi: http://rahvahaal.delfi.ee/news/uudised/stroomi-mets-vajab-paastmist?id=46246837
02.05.2013. Tallinn ja riik põrgatavad Stroomi metsa kordategemise kohustust. Õhtuleht: http://www.ohtuleht.ee/519245/tallinn-ja-riik-porgatavad-stroomi-metsa-kordategemise-kohustust
02.02.2015. Linn tahab ehitust kaitsealaga takistada. Postimees: http://pluss.postimees.ee/3077723/linn-tahab-ehitust-kaitsealaga-takistada?_ga=1.55958760.297457977.1427816666
11.01.2017. Linn võtab Merimetsa looduskaitse alla. Postimees. http://tallinncity.postimees.ee/3976359/linn-votab-merimetsa-looduskaitse-alla

Lehte viimati uuendatud: 16.03.2017