Pelgulinna tänavate lood Jaak Juske blogist



Kui Sõle tänava kohal laius prügimägi

 


Fotol vaade hipodroomi poolt Pelgulinnale 1947. aastal.


Sõle tänav sündis umbtänavana vahetult enne Teist maailmasõda kui Paldiski maantee nurgast Kopli poole kerkis neli Tallinna-tüüpi kortermaja. Paldiski maantee ise oli toona poole kitsam. Linnast välja siirduva sõidurea kohal Sõle tänava hipodroomi-poolsel ristil asus paekivist hoones kartongivabrik, mida rahvasuus tordikarbivabrikuks kutsuti. See töötas veel nõukogude ajalgi.
Pärast sõda peeti plaani püstitada Sõle ja Paldiski maantee nurgale praeguse bensiinijaama ja paneelmajade kohale suur kultuurikeskus. See plaan jäi aga paberile.
1953. aastal rajati Sitsi tänavast Kopli tänavani admiral Stepan Makarovi tänav koos uhke stalinistliku hoonestusega.
Toona Pelgulinnas Söödi tänavas elanud Tõnu Vennikas on meenutanud oma lapsepõlve: Sõle tänava alguses kuni Kolde puiesteeni laius siis suur stiihiline prügimägi, hõlmates ka tänase sünnitusmaja ala kuni metsani. Pelgulinna gümnaasiumi kohal asusid aga vanad saviaugud, kust oli saanud toorainet sealne telliskivivabrik. Saviaukudes sai ujumas käia. Prügimäelt leidsime aga poistega igasugu kraami - sulepeadest jalgratasteni. Muide, minu lapsepõlves avanes veel Söödi tänavalt otsevaade Rocca al Marele.
Sõle ja Makarovi tänav ühendati 1968. aastal ning nimetati Karl Marxi puiesteeks. 1990. aastast kannab see pikk ja lai tänav taas Sõle nime. Tänava hoonestus on pärit suures osas aastatest
1950-1980.

 


Fotol Sõle tänava Paldiski maantee poolne ots.

Posted 19th February 2013 by Jaak Juske

 

 

Pelgulinna Kolde puiestee lugu

 

Pelgulinnas asuv umbes kahe kilomeetri pikkune Kolde puiestee algab umbtänava, ristub Õle, Ristiku, Roo, Aru, Preesi, Aarde, Sõle ja Ehte tänavaga ning lõpeb Pelguranna tänavas Stroomi ranna juures.
1921. aastal linnakaardile tekkinud puiestee kandis algselt Pelgulinna puiestee, 1926. aasta 29. septembrist aga Kolde puiestee nime. Algselt ulatus puiestee kuni hilisema Sõle tänavani. Kolde puiestee tänasest Sõle tänavast Stroomi ranna suunas kulgev osa rajati 1930. aastate alguses. Tõnu Vennikas on meenutanud, et seal olid 1950. aasta paiku puiestee ääres paarisaja meetri laiuselt linnarahva põllumaad ning mõned põlluputkad. Igale perele umbes 200 m2. Seejärel oli suur kraav ja ilus mets kuni rannateeni, mis oli asfaltkattega juba enne sõda. Paremat kätt laiusid aga lagedad karjamaad ja seal polnud isegi põõsaid. Kitsa siiluna Aru tänava ääres olnud staadioni keskelt, läks kraav kuni raudteeni Stromka poole ja mõlemale poole kraavi jäid ka põllupeenrad, kuid putkasid seal enam polnud. Staadioni Kopli poolses otsas asus üks roheline laut, kus hoiti kahte lehma. Söödi tänav 4 maja hoovis oli ka laut Oki tädi lehmaga, kus ümberkaudsed omale värsket piima said.
Kolde puiestee algusest leiab arhitektuurimälestistena kaise all olevad Oma Kolde ridaelamud. 1922. aasta novembris anti Tallinna linnavolikogu otsusega Pelgulinna taga asunud vabad maad ehitusühingule Oma Kolle. Uue elurajooni ehitamisele oli tõukeks tollane odav riiklik neljaprotsendiline ehituslaen.
Kokku sai Oma Kolle linnalt 3000 ruutsülda maad ainult kolmesendise obrokimaksuga ruutsüllalt, kuid see-eest pidi ta välja ehitama tänavad, kanalisatsiooni ning valgustuse. Leping nägi ette, et kolme aasta jooksul tuleb ehitada kaheksa sektsiooniga ridaelamu, milleks sai ühisus riiklikust ehituslaenust 4,1 miljonit marka laenu.
Asumi planeeringu koostasid oma aja tuntud arhitektid Herbert Johanson ja Eugen Habermann. Eeskuju võeti tollase Inglise ja Saksa (eriti Dresden-Hellerau) töölisaedlinnade planeeringutest. 1924. aasta jõuludeks oli viis maja valmis ja mitme maja vundamenditööd pooleli. 1925. aastal valmisid kaks maja raudteepoolses osas, 1926. aastal Kolde 28–34 ning teisel pool tänavat asuv maja. Majade betoonseinad valasid ehitajad kohapeal. Samas valminud katusekivide pressimiseks telliti Saksamaalt masin. Sellega sai valmistada üle 200 katusekivi päevas. Vaheseinakivid valmistati kivisöešlaki, liiva ja betooni segust.
Ka edasi leiab Kolde puiestee äärest kauneid enne Teis maailmasõda ehitatud elamuid.
Sõle tänava ristis ja sealt edasi Stroomi ranna suunas on tänava Kopli poolsel küljel nõukogudeaegne, teisel pool tänavat aga selle sajandi algusest pärit hoonestus.
Kolde puiestee paaritute aadressnumbritega majade ehituslugu:
3,5,7,9 - 1924. aastal ehitatud Oma Kolde ridaelamu.
11, 13, 15, 17 - 1924. aastal ehitatud Oma Kolde ridaelamu.
19, 21, 23, 25 - 1926. aastal ehitatud Oma Kolde ridaelamu.
Edasi tuleb Kolde lasteaia kinnistu. Vana hoonestus hävis 1944. aasta märtsipommitamises.
27 - 1930. aastate alguses.
29 - 1930. aastate alguses.
31 - 1930. aastate alguses.
33 - 1930. aastate alguses.
41 - 1930. aastate alguses.
43 - 1930. aastate alguses.
47 - 1934. aastal.
49 - 1934. aastal.
51 - 1935. aastal.
53 - 1934. aastal.
55 - 1938. aastal.
57 - 1930. aastate lõpus.
59 - 1930. aastate lõpus.
61- 1939. aastal.
65 - 2009. aastal ehitatud politseimaja.
67 - 2006. aastal.
69 - tennisekeskus.
73b - 1972. aastal rajatud puurkaev ja pumpla.
75 - Veskimetsa-Kopli õhuliin.
Edasi tuleb Stroomi mets ja rand.

 


Politseimaja.

 

Kolde puiestee paaris aadressnumbritega majade ehituslugu:
4,6,8,10 - 1924. aastal ehitatud Oma Kolde ridaelamu.
12, 14, 16, 18 - 1924. aastal ehitatud Oma Kolde ridaelamu.
20, 22, 24, 26 - 1924. aastal ehitatud Oma Kolde ridaelamu.
28, 30, 32, 34 - 1926. aastal ehitatud Oma Kolde ridaelamu.
40 - 1949. aastal. Eelmine sel kinnistul asunud maja hävis 1944. aasta märtsipommitamises.
42 - 1930. aastatel.
44 - 1952. aastal.
46 - 1928. aastal.
48 - 1929. aastal.
50 - 1929. aastal.
52 - 1927. aastal.
54 - 1930. aastal.
56 - 1938. aastal.
58 - 1951. aastal.
60 - 1950. aastate alguses.
62 - 1954. aastal.
64 - 1954. aastal.
66 - 1957. aastal.
68 - 1957. aastal.
76 - 1966. aastal.
78 - 1966. aastal.
80 - 1966. aastal.
82 - 1966. aastal.
84 - 1972. aastal.
88 - 1972. aastal.
94 - 1970. aastate alguses.
96 - 1972. aastal.
98 - 1976. aastal.
100 - 1978. aastal.
102 - 1970. aastate lõpus.
104 - 1970. aastate lõpus.

 


1926. aastal valminud Kolde 28.30, 32, 34 ridaelamu.

Posted 2nd April 2014 by Jaak Juske

 

 

Pelgulinna Auna tänava lugu

 

Pelgulinnas asuv Auna tänav algab Ristiku tänavalt, ristub Söödi ja Aru tänavaga ning lõpeb Sõle tänaval. Auna tänav on ligikaudu 360 meetri pikkune.
Esialgu oli tänava nimi Muru tänav (alates 26. oktoobrist 1932). Kuna pärast Nõmme liitmist Tallinnaga tekkis kaks Auna tänavat, sai Pelgulinna tänav endale 25. septembril 1959 Auna nime. Aun on kaarjas rõuk või piklik virn.
Auna tänava paaritute aadressnubritega majade ehituslugu:
Tänava alguses asub Ristiku põhikooli hoov.
Auna 3 - 1929. aastal.
Auna 5 - 1929. aastal.
Auna 9 - 1930. aastate lõpus.
Auna 11 - 1960. aastatel.
Auna 13 - 1950. aasta paiku.
Auna 15 - 1950. aasta paiku Auna tänava paaris aadressnumbritega majade ehituslugu:
Auna 4 - 1974. aastal.
Auna 4a - 1970. aastate teises pooles.
Auna 6 - 1970. aastatel ehitatud administratiivhoone. Täna asub seal konkurentsiamet.
Teisel pool Aru tänavat tuleb staadion.
Fotol Auna 5 kortermaja.

Posted 31st March 2014 by Jaak Juske

 

 

Pelgulinna Mulla põiktänava lugu

 

Pelgulinnas asuv lühike Mulla põiktänav kanti linnakaardile ametlikult 13. juunil 1958.
Mulla põiktänava maja aadressnumbriga 4 on ehitatud 1960. aastate esimeses pooles.
Selle vastas asub 1950. aastate alguses ehitatud vana lasteaiahoone, mis täna on osas suurest, Sõle tänavani ulatuvast Elioni ärihoonete kvartalist.
Mulla põiktänava siht kulgeb edasi Pelgulinna polikliiniku pargi teena. Sealne ala on saamas kehtestamisel oleva detailplaneeringuga uushoonestuse.

 


Mulla põik 4 kortermaja.

Posted 30th March 2014 by Jaak Juske

 

 

Pelgulinna Luste tänav


Pelgulinnas asuv Luste tänav algab Heina tänavalt ja lõpeb Ristiku tänaval. Luste tänav on enam–vähem idakirde–lääneedela suunaline ning umbes 125 meetri pikkune.
Tänav sai oma nime 25. veebruaril 1941 viljas umbrohuna kasvava luste järgi. Hoonestus on pärit 1940. aastate lõpust.

Luste tänava paaritute aadressnumbritega majade ehituslugu:
Luste 1 - 1940. aastate lõpus
Luste 3 - 1940. aastate lõpus.
Luste 5 - 1940. aastate lõpus.
Luste 7 - 1940. aastate lõpus.
Teisel pool tänavat asub fassaadiga Ristiku tänava poole 1950. aasta paiku ehitatud nõukogude armee Tallinna garnisoni hoone koos aiaga. Täna asub seal Eesti filmiarhiiv.

 


Luste 3 kortermaja.

Posted 29th March 2014 by Jaak Juske

 

 

Pelgulinna Vaniku tänava lugu

 

Pelgulinnas asuv sajakonna meetri pikkune Vaniku tänav algab Preesi tänavast ja lõpeb Sõle tänavas. Vaniku tänavalt algab Aarde tänav. 1930. aasta 28. augustil rajatud tänav kandis esialgu Pärja tänava nime. Kuna sarnane tänav asub ka Nõmmel, anti Pelgulinna tänavale 25. septembril 1959 Vaniku nimi. Suurema osa tänava hoonestusest moodustavad enne Teist maailmasõda ehitatud paarismajad.
Vaniku tänava majade ehituslugu:
Vaniku 1 ja 3 - 1930. aastate lõpus.
Vaniku 5 ja 7 - 1938. aastal.
Vaniku 9 ja 11 - aastatel 1937-1939.
Vaniku 13 - fassaadiga Sõle tänava poole jääv viiekordne ühiselamu ehitati 1963. aastal.
Fotol Vaniku 9 maja.

Posted 22nd March 2014 by Jaak Juske

 

 

Pelgulinna Preesi tänava lugu

 

Pelgulinnas asuv umbes 300 meetri pikkune Preesi tänav algab Härjapea tänavast ja lõpeb Kolde puiesteel. Tänava sünnikuupäev on 27. august 1930.
Preesi ja sellega paralleelselt kulgeva Aarde tänava äärne on üks esimesi terviklikult kujundatud väikekorteritega aedlinnaosi Eestis. Arhitekt Anton Soansi loodud planeering kiideti 27. veebruaril 1929. aastal Tallinna linnavalitsuses heaks. 80 000 ruutmeetri suurusele alale kavandati 166 krunti ning samal aastal koostas arhitekt Herbert Johanson neli tüüpprojekti, mis erinesid üksteisest suuruse ja korterite arvu poolest. Väiksemad majad olid ühepereelamud, suuremates oli kuni neli korterit. Ära määrati ka see, milline tüüp millisele krundile kuulub.
Hoonestus koosnes põhiliselt Heimat-stiilis kaksikmajadest, kus kahte maja ühendav tulemüür asus naaberkruntide piiril. Majad ehitati aastatel 1931-1934. Erinevalt planeerimiskavast, ehitati Härjapea tänava poolsesse otsa 2-korruselise majade asemel 1-korruselisi. Suurte aedadega majades on 1-3-toalised korterid, mõnes korteris oli algselt köök oma aja kohta vanamoeliselt säärvandiga eraldatud ja käimla kahele korterile ühine. Katusekorrusega puumajad on lihtsa laudvoodriga, vaid uksed on deokratiivse laudisega ja osa aknaid luukidega.
Preesi tänava, tegelikult kogu Pelgulinna dominandiks on 1938. aastal valminud kõrge torniga funktsionalistlikus stiilis Peeteli kirik.
1927. aastal asutatud EELK Peeteli kogudus pidas viis aastat jumalateenistusi Pelgulinna palvemajas Tarabella/Timuti tänav 26, endise makaronivabriku hoones. 1935. aastal saadi linnalt oma kiriku ehitamiseks Preesi tänava ääres asuv 1026-ruutmeetrine kinnistu.
Pärast vaidlusi linnavalitsusega projekti üle pühitses piiskoplik vikaar Hans Kubu 23. mail 1937 ehituskrundi Preesi 5/7 ning 13. juunil toimus pidulik nurgakivi panek uuele kirikule praost Kubu ja koguduse õpetaja Roderich Bidderi osavõtul. Arhitekt Sachariase projekteeritud kiriku ehitus edenes vahelduva eduga, aeg-ajalt tekkisid seisakud raha puudumise tõttu. Peeteli kirik on valminud annetustest. Suurima annetuse tegi vabariigi president Päts 20 000 krooni, et kirik saaks torni.
1938. aasta neljandal advendipühapäeval pühitses piiskop Rahamägi vastvalminud kiriku. Kirik oli hubane ja tolle aja kohta üsnagi moodsa lahendusega altarimaali asendasid kolm vitraažakent kiriku otsaseinas. Kirikuhoone põhjaküljes paiknes ruumikas ja mugav kogudusemaja, mille teisel korrusel asus õpetaja korter. Kiriku keldriruume kasutasid Pelgulinna noored.
1944. aasta märtsipommitamise käigus purunenud vitraažaknad asendati Niguliste kirikust pärit altarimaaliga. Nõukogude võim muutis kirik 1962. aastal Eesti Telefilmi stuudioks. Kogudus sai pühakoja tagasi 1994. aastal. 2006. aastal taastati üle asumi kõrguv terav tornikiiver. Juba aastaid tegutseb kiriku ruumides tänavalapsi abistav noortekodu.
Preesi tänava paaritute aadressnumbritega majade ehituslugu:
Preesi 1 ja 3 - 1930. aastate lõpus.
Preesi 5 ja 7 - aastatel 1937-1938 ehitatud Peeteli kirik ja selle kõrvalhoone.
Preesi 11 ja 13 - 1936. aastal.
Preesi 15 ja 17 - 1935. aastal.
Preesi 19 ja 21 - 1930. aastate keskel.
Preesi 23 ja 25 - 1934. aastal.
Preesi 27 ja 29 - 1930. aastate keskel.
Preesi 31 - 1930. aastate keskel.
Preesi 35 - 1930. aastate keskel.
Preesi 39 ja 41 - 1930. aastate keskel.

 

Preesi tänava paaris aadressnumbritega majade ehituslugu:
Preesi 4 ja 6 - 1930. aastate keskel.
Preesi 8 ja 10 - 1936. aastal.
Preesi 12 ja 14 - 1930. aastate keskel.
Preesi 16 - 1934. aastal.
Preesi 18 ja 20 - 1934. aastal.
Preesi 22 ja 24 - 1934. aasta paiku.
Preesi 26 ja 28 - 1934. aastal.
Preesi 30 ja 32 - 1934. aasta paiku.
Preesi 34 ja 36 - 1934. aasta paiku.
Preesi 38 ja 40 - 1934. aasta paiku.
Preesi 42 ja 44 - 1934. aasta paiku.
Preesi 46 ja 48 - 1934. aasta paiku.
Ülemisel fotol Preesi 42 ja 44 paarismaja.
Alumisel fotol Peeteli kirik.

Posted 22nd March 2014 by Jaak Juske

 

 

Pelgulinna Aarde tänava lugu

 

Pelgulinnas asuv Aarde tänav algab Vaniku tänavalt ja kulgeb enam-vähem kagu-loode suunaliselt kuni Kolde puiesteeni. Aarde tänav on hoonestatud 1930. aastatel tüüpprojektide järgi ehitatud individuaalelamutega. Tänav on ligikaudu 250 meetri pikkune. Aarde tänav kanti ametlikult linnakaardile 27. augustil 1930.
Aarde ja sellega paralleelselt kulgeva Preesi tänava äärne on üks esimesi terviklikult kujundatud väikekorteritega aedlinnaosi Eestis. Arhitekt Anton Soansi loodud planeering kiideti 27. veebruaril 1929. aastal Tallinna linnavalitsuses heaks. 80 000 ruutmeetri suurusele alale kavandati 166 krunti ning samal aastal koostas arhitekt Herbert Johanson neli tüüpprojekti, mis erinesid üksteisest suuruse ja korterite arvu poolest. Väiksemad majad olid ühepereelamud, suuremates oli kuni neli korterit. Ära määrati ka see, milline tüüp millisele krundile kuulub.
Aarde tänava paaritute aadressnumbritega majade ehituslugu:
Aarde 1 ja 3 - 1930. aastate lõpus.
Aarde 5 ja 7 - aastatel 1937-1939.
Aarde 9 ja 11 - 1939. aastal.
Aarde 13 ja 15 - 1932. aastal. Renoveeritud 2007. ja 2012. aastal.
Aarde 17 ja 19 - 1930. aastate alguses.
Aarde 21 ja 23 - 1931. aastal.
Aarde 25 ja 27 - 1930. aastate alguses. Garaaź 1980. aastal.
Aarde 29 - 1930. aastate alguses.
Aarde tänava paaris aadressnumbritega majade ehituslugu:
Aarde 2 ja 4 - 1938. aastal.
Aarde 6 ja 8 - 1938. aastal.
Aarde 10 ja 12 - 1930. aastate lõpus.
Aarde 14 ja 16 - 1938. aastal.
Aarde 18 ja 20 - 1931. aastal.
Aarde 22 ja 24 - 1933. aastal.
Aarde 26 ja 28 - 1930. aastate alguses.
Aarde 30 - 1932. aastal.
Fotol Aarde 2 ja 4 paarismaja.

Posted 22nd March 2014 by Jaak Juske

 

 

Pelgulinna Mulla tänava lugu

 

Pelgulinnas asuv paarisaja meetri pikkune Mulla tänav on oma nime saanud 27. augustil 1930 lähikonnas asuva Saue tänava mõjul (sau - "puhas savi"). Vanasti asus ka Mulla tänava ääres mitu savivõtuauku, kust sai materjali 1879. aastal tänase Roo tänava alguse kohal tööd alustanud Johann Grabby tellisetehas. Mulla tänav saab alguse Ristiku tänava äärest Telliskivi tänava ristist ja suundub Sõle tänava poole. Tänavalt saavad alguse Roo ja Mulla põiktänav. Enne sõda ühendas Mulla tänavat Telliskivi tänavaga tänase mööblimaja tagant kuhgenud Kruusa tänav.
Mulla tänava paaritute aadressnumbritega majade ehituslugu:
Tänase taksopeatuse kohal asus aastatel 1881-1965 ühekordne pikk hoone, kus 1912. aastal avati kohalik algkool. Mööblimaja ja selle esise väljaku kohal laiusid enne sõda suured viljapuude aiad koos kaunite elumajadega. Kant sai suuri purustusi märtsipommitamises. Nõukogude ajal asus seal Kalinini rajooni kolhoositurg ja aiand.
Mulla 1 - mööblimaja avati 1980. aastal.
Mulla 7 - 1961. aastal avatud 46. keskkooli, tänase Pelgulinna gümnaasiumi hoone. Staadioni abihoone valmis 2007. aastal koos koolimaja renoveerimisega. Varem asusid koolimaja ja staadioni kohal saviaugud ja aiand.
Mulla tänava paaris aadressnumbritega majade ehituslugu:
Mulla 2 - aastatel 1925-1927 Herbert Johansoni projekti järgi ehitatud Tallinna linnateenistujate kortermaja. Seal asus Pelgulinna raamatukogu. Renoveeritud 2013. aastal.
Mulla 4 - 1961. aastal.
Mulla 6 - 1930. aastate keskpaigas.
Mulla 6a - 1935. aastal.
Mulla 8 - 1965. aastal. Kortermaja keldris asub pood.
Mulla 8a - 1975. aastal ehitatud 10 garaaźiboksi.
Fotol tänase Pelgulinna gümnaasiumi hoone vahetult pärast avamist 1961. aastal.

Posted 26th January 2014 by Jaak Juske

 

 

Pelgulinna Sõmera tänava lugu

 

Pelgulinnas asuv Sõmera tänav on Ristiku tänavalt algav ligikaudu 60 meetri pikkune enam-vähem edela-kirde suunaline umbtänav, mille lõpus asub terviklik 1920. aastate lõpust pärit elumajade kogum.
Sõmera tänav on oma nime saanud 18. märtsil 1931. Tänav sai oma nime lähikonnas asuva Saue tänava (sau - "puhas savi") mõjul.
Sõmera tänava paaritute aadressnumbritega majade ehituslugu:
Sõmera 1 - 1930. aastal.
Sõmera 3 - 1927. aastal. Renoveeritud 2009. aastal.
Sõmera 5 - 1920. aastate lõpus.
Sõmera tänava paari aadressnumbritega majade ehituslugu:
Sõmera 2 - 1970. aastal ehitatud tööstushoone.
Sõmera 4 - 1920. aastate lõpus.
Sõmera 4b - 1920. aastate lõpus.
Sõmera 4b - 1920. aastate lõpus.
Fotol Kaitsealune Sõmera 3 elumaja.

Posted 28th December 2013 by Jaak Juske

 

 

Pelgulinna Ristiku põiktänava lugu

 

Pelgulinnas asuv 100-meetri pikkune Ristiku põiktänav on hoonestatud peamiselt 1930. aastate esimeses pooles.
Ristiku põiktänava paaritute aadressnumbritega majade ehituslugu:
Ristiku põik 1 - 1930. aastate alguses.
Ristiku põik 3 - 1930. aastate esimeses pooles.
Ristiku põik 5 - 1930. aastatel ehitatud kortermaja on hävinud.
Ristiku põik 7 - 1930. aastate esimeses pooles.
Ristiku põiktänava paarisnumbritega majade ehituslugu:
Ristiku põik 2 - 1930. aastate alguses.
Ristiku põik 4 - garaaź 6 boksi 1967. aastal, garaaź 8 boksi 1967. aastal, garaaź 3 boksi 1973. aastal.
Ristiku põik 6 - 1930. aastatel ehitatud elamu renoveeriti 2011. aastal.
Ristiku põik 8 - 1998. aastal ehitatud kontori- ja laborihoone ning garaaź-töökoda-ladu. Täna asub seal hostel.
Ristiku põik 8e - alajaam.
Fotol tühi Ristiku põik 5 kinnistu, taamal paistab Ristiku põik 3 kortermaja.

Posted 7th December 2013 by Jaak Juske

 

 

Pelgulinna Õle tänava lugu

 

Pelgulinnas asuv Õle tänav algab Telliskivi tänavalt, ristub Härjapea, Nabra, Pebre ja Timuti tänavaga ning lõpeb Kolde puiesteel. Õle tänav on ligikaudu 540 meetri pikkune.
Tänav koosneb kahest osast: algsest Õle tänavast (saksa keeles Strohstrasse, vene keeles Соломенная улица), mille rajas 1878. aastal maaomanik Johann Grabby, ning endisest Grigori tänavast (saksa keeles Gregory-Strasse, vene keeles Григорьевская улица), mille rajajateks oli Albert Koba ja Hans Prants 1900. aastal ja millele anti endise maaomaniku Oskar Gregory nimi. Grigori tänav oli see lõik praegusest Õle tänavast, mis ulatub Härjapea tänavalt Kolde puiesteeni. 17. jaanuaril 1923 liideti see tänav Õle tänavaga.
Õle tänav on Pelgulinna vanima hoonestusala südameks.
1939. aastani kulges Õle tänava kaudu Pelgulinna bussiühendus südalinnaga.

 


Linnaliinibuss Õle tänava lõpus 1920. aastate teises pooles.

 

Õle tänava paaritute aadressnumbritega majade ehituslugu.
Õle 1 - 1933. aastal. Renoveeritud 2010. aastal. Majas on asunud kingssepatöökoda. Täna tegutseb keldriruumides Pelgulinna Selts.
Õle 3a - 20. sajandi teisel kümnendil. Hoovimaja lammutati nõukogude aja lõpus.
Õle 5 - 1918. aastal.
Õle 5a - 1918. aastal.
Õle 7 - 1949. aastal.
Õle 9 - 1934. aastal.
Õle 9a - vana elumaja asemele ehitati 1990. aastatel uus.
Õle 11 - 1937. aastal.
Õle 11a - kuur.
Õle 13 - 20. sajandi teiseil kümnendil.
Õle 13a - 20. sajandi alguses. Hoovis kasvab Eesti üks kõrgemaid püramiidtammesid.
Õle 15 - 1912. aastal. Ehitas voorimeeste seltsi esimees Johannes Ots.
Õle 17 - 20. sajandi teisel kümnendil.
Õle 17/2 - tööstushoone. Endine Rotermanni leivatehas. Nõukogude ajal oli seal teeninduskombinaat Harju kontor. Renoveeritud 1990. aastatel.
Õle 19 - 1913. aastal.
Õle 19/2 - pesuköök.
Õle 21 - 1903. aastal.
Õle 23 - 2005. aastal ehitatud büroohoone-kortermaja.
Õle 25 - 20. sajandi teisel kümnendil.
Õle 27 - nõukogudeaegne kontorihoone.
Õle 27a - vana tehasehoone.
Õle 29 - 1930. aastate alguses.
Õle 31 - 20. sajandi teisel kümnendil.
Õle 33 - endine nn Põhu kõrtsi ehk Kaja kohviku hoone. 1998. aastal renoveeritud.
Õle 35 - 20. sajandi teisel kümnendil. Juurdeehitus 21. sajandi alguses.
Õle 37 - 1930. aastate esimeses pooles.
Õle 39 - 1912. aastal.
Õle 41 - 20. sajandi teisel kümnendil.
Õle 43 - 20. sajandi teisel kümnendil.
Õle 43c - elektri alajaam.
Õle 47 - 20. sajandi teisel kümnendil.
Õle 49 - 1924. aastal.
Õle tänava paaris aadressnumbriga majade ehituslugu:
Õle 2 - 1920. aastatel. Majas on asunud rohupood.
Õle 4 - 20. sajandi alguses.
Õle 4a - 20. sajandi alguses.
Õle 4b - 20. sajandi alguses.
Õle 6 - 20. sajandi teisel kümnendil.
Õle 6a - 20. sajandi alguses.
Õle 6b - garaaź kuus boksi.
Õle 8 - 20. sajandi teisel kümnendil.
Õle 8a - vana elumaja renoveeriti 2005. aastal.
Õle 10 - 20. sajandi teisel kümnendil.
Õle 12 - 20. sajandi teisel kümnendil. Majas on asunud keldripood. Kõrvalhoone ehitatud 1924. aastal.
Õle 14 - 20. sajandi teisel kümnendil. Majas on asunud kübaraäri.
Õle 16 - 1901. aastal.
Õle 16a - 1935. aastal.
Õle 18 - kuur.
Õle 18/1 - 1913. aastal. Majas on asunud meeste juuksur ja õmblustöökoda.
Õle 20 - elamu, kauplus-töökoda ehitatud 2003. aastal.
Õle 22 - 20. sajandi teisel kümnendil.
Õle 24 - 1930. aastate esimeses pooles. Vanasti oli seal keldripood.
Õle 24a - 1930. aastal.
Õle 26 - 1908. aastal.
Õle 28 - 1917. aastal.
Õle 30 - 20. sajandi teisel kümnendil.
Õle 32 - 20. sajandi teisel kümnendil.
Õle 32a - 1940. aastal.
Õle 34 - 1908. aastal.
Õle 36 - 1910. aastal.
Õle 38 - 1909. aastal.
Õle 40 - 20. sajandi esimese kümnendi lõpus.
Õle 40a - 20. sajandi alguses.
Õle 42 - 1907. aastal Voldemar Lenderi projekti järgi.
Õle 44 - 20.sajandi esimese kümnendi lõpus.
Õle 46 - 1924. aastal ehitatud Oma Kolde kortermaja. Abihoone ehitatud 1988. aastal.

 


Talvine Õle tänav.

Posted 15th October 2013 by Jaak Juske

 

 

Telliskivi tänava lugu

Pelgulinna läbib Kalamaja suunas kulgev Telliskivi tänav algab Lilleküla asumi piirilt Paldiski maanteelt, ristub Mulla, Ristiku, Rohu ja Heina tänavaga, ületab Kalamaja piiril raudteeharu ning lõpeb Kopli tänavas.
Tulevase tänava siht oli heinamaateena olemas juba 17. sajandil. 1878. aasta linnaosade plaanil on esmakordselt kasutusel Telliskivi (Ziegelstrasse) tänava nimetus, mis ametlikult kinnitati alles 1882. aastal. Oma nime sai ta tänase Roo tänava alguse kohal asunud Johann Grabby tellisetehase järgi.
Tänav oli algselt munakivisillutisega. 2013. aastal läbis Telliskivi tänav kapitaalremondi.
Telliskivi tänava paaritute aadressnumbritega majade ehituslugu:
Telliskivi 1 – 1934. aastal. Seal asus postkontor.
Telliskivi 3 – tööstushoone.
Telliskivi 9 – 1968. aastal.
Telliskivi 11 – 1939. aastal.
Telliskivi 13 – 1980. aastal valminud Tallinna mööblimaja suur hoone. Mööblimaja tagant kulges vanasti Telliskivi ja Mulla tänavat ühendanud Kruusa tänav.
Telliskivi 15b – parkla koos nõukogudeaegne kauplus-paviljon, mis on ainuke säilinud hoone seal 1970. aastate keskpaigani asunud Kalinini rajooni kolhoositurust. Enne märtsipommitamist olid seal aga suured viljapuude- ja iluaiad koos ilusate elumajadega, mis hävisid 1944. aasta märtsipommitamises.
Telliskivi 15b - tänane haljasala, kus asunud ühekorruselises Johan Grabbyle kuulunud majas alustas 1912. aastal tööd Pelgulinna algkool. Nõukogude ajal asus seal lasteaed. Vana maja lammutati 1965. aastal.
Telliskivi 21 kinnistul asunud vanas puumajas oli 1. detsembri 1924 kommunistide riigipöördekatse staap. Hoone on hävinud.
Telliskivi 23 – 19. sajandi lõpus.
Telliskivi 23a – 19. sajandi lõpus.
Telliskivi 25 – Ehitatud väidetavalt Rudolf von Knüpfferi 1876. aasta projekti järgi, ehitusregister annab ehitusajaks 1894. aastal, renoveeritud 2014. Hoovimaja 1990. aastatel.
Telliskivi 27 – 1930. aastate keskel.
Telliskivi 29 – 1920. aastatel.
Telliskivi 31 – 1898. aastal Konstantin Wilckeni projekti järgi, teine korrus 1908. aastal Moisei Klibanski projekti järgi.
Telliskivi 33 – 1930. aastatel.
Telliskivi 35 – 20. sajandi teisel kümnendil.
Telliskivi 37 – 20. sajandi teisel kümnendil. Nõukogude aja alguseni tegustes seal meeste mantleid tootnud artell Riietur.
Telliskivi 39 – 20. sajandi teisel kümnendil.
Telliskivi 41 – endine turuplats, kus 1990. aastatel peeti Pelgulinna päevi.
Telliskivi 43 – 1868. aastal. Pelgulinna vanim elumaja.
Telliskivi 45 – üks piirkonna vanimaid laste mänguväljakuid.
Telliskivi 47 – 1930. aasta paiku.
Telliskivi 49 – tootmishoone ja ladu.
Telliskivi 51 ja 51a-h – nõukogude ajal ehitatud Kommunaari jalatsitehase puutöötsehhi kauplus, tootmishooned ja laod.
Telliskivi 57 – 19. sajandil ehitatud ja 1953. aastal laiendatud veduridepoo, osa Kopli kaubajaamast. Täna on hoone poodide ja söögikohtade päralt.
Telliskivi 57a – Kopli kaubajaama depootee.
Telliskivi 57d – 1971. aastal ehitatud autoremonditöökoda.
Telliskivi 59 – kontori- ja tootmishoone.
Telliskivi 59a – 1942. aastal ehitatud ja hetkel kasutuseta veetorn. 1945. aastal rajatud puidutöökoda ja laod.
Telliskivi 61 – 2001. aastal ehitatud kaubanduskeskus. Varasem kastitehase ala.

 


Telliskivi ja Kalinini/Kopli tänava rist 1980. aasta paiku.

 

Telliskivi tänava paaris aadressnumbritega majade ehituslugu:
Telliskivi 2 – 1902. aastal. Seal asus kangapood. Täna restoran Kolm Sibulat.
Telliskivi 4 – 20. sajandi teisel kümnendil ehitatud maja lammutati 2006. aastal.
Telliskivi 6 – 20. sajandi teisel kümnendil.
Telliskivi 8 – 20. sajandi teisel kümnendil.
Telliskivi 10 – 1909. aastal Voldemar Lenderi projekti järgi, juurdeehitus 1913. aastal Aleksander Bürgeri (Pürge) projekti järgi.
Telliskivi 10a – 1969. aastal.
Telliskivi 12 – 1912. aastal.
Telliskivi 14 – 20. sajandi teisel kümnendil.
Telliskivi 16 – uus kortermaja valmis 2014. aastal.
Telliskivi 18 - uus kortermaja valmis 2014. aastal.
Telliskivi 20 – 1920. aastatel.
Telliskivi 22 – 1930. aastatel.
Telliskivi 24 – 1993. aastal ehitatud kauplusehoone.
Telliskivi 26/1 – 1930. aastatel. Enne sõda asus seal mööblitööstus. Uksel olid lõvikujud.
Telliskivi 26/2 – teadmata.
Telliskivi 28 – 1930. aastal.
Telliskivi 30 - 1930. aastate alguses.
Telliskivi 32 – 1930. aastate alguses.
Telliskivi 34 – 1930. aastal.
Telliskivi 36 – 1936. aastal. Seal asus enne Sõle tänava polikliiniku ehitust Pelgulinna polikliinik.
Telliskivi 38 - 1928. aastal.
Telliskivi 40 – 1929. aastal. Keldrikorrusel asus apteek.
Telliskivi 42 – 1920. aastate lõpus.
Telliskivi 44 – 1929. aastal, majandushoone 1969. aastal. Seal asus Aleksander Indali kohvitööstus Inthal.
Telliskivi 46/1 – 1920. aastate lõpus.
Telliskivi 46/2 – 1920. aastate lõpus.
Telliskivi 48 – 1920. aastate lõpus. Keldripood.
Telliskivi 50 – 1920. aastate lõpus.
Telliskivi 50a – 1920. aastate lõpus.
Telliskivi 50b – 1920. aastate lõpus.
Telliskivi 52 – 1931. aastal.
Telliskivi 52a - 1920. aastate lõpus.
Tellsikivi 54 – 1931. aastal.
Telliskivi 56 – 1930. aastatel ehitatud advenistide kirik, tänane Pelgulinna rahvamaja.
Telliskivi 58 – 1930. aastatel.
Telliskivi 58a – autopesula.
Telliskivi 60 – katlamaja, ladu, tootmishoone.
Telliskivi 60a – endise Kalinini-nimelise tehase peahoone ja tootmishooned, tänane Telliskivi loomelinnaku ala. Vanimad hooned 19. sajandi lõpust (näiteks F-hoone), kui seal asusid Balti Raudtee Peatehased. Enamus hooneid ehitatud 1960.-1980. aastatel.
Telliskivi 62 – reisirongivagunite remonditsehh.
Telliskivi 64 – raudtee haldushoone, veepumbajaam, katlamaja ja garaaź. Kõrge punastest tellistest korsten.

 


Telliskivi tänava vana sillutis, mis tuli välja tänava kapitaalremondi käigus 2013. aasta hilissuvel (Delfi foto).

Posted 10th October 2013 by Jaak Juske

 

 

Pelgulinna Ristiku tänava lugu

 

Pelgulinnas asuv Ristiku tänav algab Lilleküla asumi piirilt Paldiski maanteelt ja kulgeb loode suunas. Tänavaga ristuvad Ristiku põik, Sõmera, Saue, Telliskivi, Härjapea, Timuti tänav, Kolde puiestee, Maisi, Kõrre, Auna, Orase, Taime, Nisu, Rukki, Luste, Kaera tänav. Ristiku tänav lõppeb Kopli tänaval Karjamaa asumis.
Tänava pikkus on 1,8 km.
Ristiku tänava esialgne nimi oli alates 1910. aastast Oskari tänav (saksa keeles Oskarstrasse, vene keeles Оскарская улица). Praeguse nimetuse sai tänav 25. mail 1939. Oskari tänava nimetus olevat tulnud Pelgulinna maa-ala endise omaniku, raehärra Oskar Gregory eesnime järgi.
Täies ulatuses Pelgulinna läbiva tänava hoonestus on läbilõige kõigist asumi ehitusperioodidest.
Südalinnaga ühendust pidav bussiliin toodi Õle tänavalt Ristiku tänavale 1939. aastal. Lõpp-peatus oli toona koolimaja juures.
Kopli tänavaga ühendati Ristiku tänav pärast Teist maailmasõda. Üle raudtee viis alguses tavaline ülesõit, 1960. aastal suunati aga raudtee viaduktiga üle tänava.
Ristiku tänav läbis kapitaalremondi 2009. aastal.

 


Pelgulinna algkool, tänane Ristiku põhikool vahetult pärast valmimist 1920. aastate lõpus.



Ristiku tänava paaritute aadressnumbritega majade ehituslugu:
Ristiku 1 - 1930. aastate alguses ehitatud elumaja lammutati 21. sajandi esimese kümnendi teises pooles.
Ristiku 3/1 - 1930. aastal. Arhitekt Oskar Hinto.
Ristiku 3/2 - 1932. aastal.
Ristiku 5 - 1930. aastal. Arhitekt Joosep Lukk.
Ristiku 7 - 1930. aastate alguses.
Ristiku 9 - 1930. aastate alguses.
Ristiku 11 - 1930. aastate keskpaigas.
Ristiku 13 - 1930. aastate keskpaigas.
Ristiku 15 - 1930. aastate keskpaigas.
Ristiku 17 - 1925. aastal ehitatud linnateenistujate elamu.
Ristiku 17e - elektri alajaam.
Ristiku 19 - 1920. aastatel.
Ristiku 21 - 1920. aastatel, keldrikauplus.
Ristiku 21 hoovimaja - 1930. aastatel.
Ristiku 23 - 1923. aastal.
Ristiku 25 - 1922. aastal.
Ristiku 27 - 1923. aastal.
Ristiku 27a - 1935. aastal.
Ristiku 29 - 1920. aastatel.
Ristiku 31 - 1920. aastatel.
Ristiku 33 - 1930. aastate keskpaigas.
Ristiku 33a - endine majavalitsuse hoone. Kehtestatud uus detailplaneering.
Ristiku 37 - 20. sajandi esimesel kümnendil.
Ristiku 39 - 1907. aastal.
Ristiku 41 - 1930. aastate keskpaigas, renoveeritud 2013. aastal.
Ristiku 43 - alumine korrus 1908. aastal, teine korrus 1938. aastal.
Ristiku 45 - 20. sajandi teisel kümnendil.
Ristiku 47 - prügikast.
Ristiku 47/1 - 1913. aastal.
Ristiku 47/2 - 1939. aastal.
Ristiku 49 - 1910. aastal.
Ristiku 51 - 1912. aastal.
Ristiku 53 - 1910. aastal.
Ristiku 55 - 1910. ja 1912. aastal ehitatud elumaja.
Ristiku 57 - 20. sajandi teisel kümnendil. Majas on asunud õllebaar ja kauplus.
Järgneb 1950. aastate keskpaigas ehitatud ning 2012. aastal renoveeritud ja juurdeehituse saanud Kolde lasteaia kinnistu, kus enne Teist maailmasõda asus makaronivabrik. Kinnistu vana hoonestus hävis märtsipommitamises.
Ristiku 65 - 1930. aastate alguses. Maja üks sein hävis märtsipommitamises, taastati.
Ristiku 67 - 1930. aastal.
Ristiku 69 - 1928. aastal ehitatud koolimaja, tänane Ristiku põhikool. Arhitekt Herbert Johanson. Renoveeritud 1990. aastate lõpus. Abihoone ehitatud 1963. aastal.
Ristiku 71 - 1930. aastate keskpaigas.
Ristiku 73 - 1930. aastate teises pooles.
Ristiku 75 - 1930. aastate teises pooles.
Ristiku 77 - 1938. aastal.
Ristiku 79 - 1950. aastate alguses.
Ristiku 81 - 1952. aastal.
Ristiku 83 - 1959. aastal.
Ristiku 83a - katlmaja.
Ristiku 85 - 1953. aastal.
Ristiku 87 - 1956. aastal.
Ristiku 89 - 1950. aastate keskpaigas.
Ristiku 89a - 2002. aastal ehitatud töökoda ja garaaź.
Ristiku 91 - 1958. aastal.
Ristiku 95 - 1989. aastal ehitatud garaaź.
Tänava lõpus asub Standardi mööblitehase nõukogudeaegne tootmishoone.

 


Oskari, tänane Ristku tänav vaatega Kopli suunas 20. sajandi teisel kümnendil.

 

Ristiku tänava paaris aadressnumbriga majade ehituslugu:
Ristiku 2a - 20. sajandi alguses.
Ristiku 4 - 1930. aastal.
Ristiku 4a - 1930. aastal.
Ristiku 4b - 1930. aastal. Arhitekt Oskar Hinto.
Ristiku 4c - 1930. aastate alguses.
Ristiku 6 - 1930. aastate alguses.
Ristiku 8 - 1993. aastal ehitatud kauplusehoone.
Ristiku 10 - 20. sajandi alguses ehitatud tehasehoone, renoveeritud ärihooneks 1998. aastal.
Ristiku 12 - nõukogude ajal ehitatud margariinitehase hoone koos ladudega. Omal ajal oli kogu piirkond margariinilõhna täis.
Ristiku 14 - 1920. aastatel.
Ristiku 16 - vana elumaja hävinud, täna laste mänguväljak.
Ristiku 18 - 20. sajandi teisel kümnendil.
Ristiku 20 - elektri alajaam.
Ristiku 20/1 - 1925. aastal.
Ristiku 20/2 - uus kortermaja valmib 2013. aastal.
Ristiku 24 - 1907. aastal ehitatud elumaja on hävinud.
Ristiku 26 - 1907. aastal.
Ristiku 28 - 1906. aastal.
Ristiku 30 - 1907. aastal.
Ristiku 32 - 20. sajandi esimesel kümnendil.
Ristiku 34 - 1931. aastal.
Ristiku 34a - 1907. aastal.
Ristiku 36 - 1905. aastal.
Ristiku 38/1 - 20. sajandi teisel kümnendil.
Ristiku 38/2 - 1930. aastatel. Hoovimaja.
Ristiku 40/1 - 20. sajandi teisel kümnendil.
Ristiku 40/2 - 1930. aastatel. Hoovimaja.
Ristiku 42 - 1908. aastal.
Ristiku 44 - 20. sajandi esimese kümnendi teises pooles.
Ristiku 46 - 1912. aastal.
Ristiku 50 - 1900. aastal.
Ristiku 52, 54, 56, 58 - 1930. aastal ehitatud Oma Kolde ridaelamu. Arhitekt Johannes Pikkov. Number 52 majas asub toidupood.
Ristiku 62 - 1969. aastal ehitatud viiekorruseline kortermaja, mille kohal asus varem mereväe autobaas.
Ristiku 62a - katlamaja.
Ristiku 68 - 1930. aastate teises pooles.
Ristiku 70 - 1938. aastal.
Ristiku 72 - 1982. aastal ehitatud endine baar, hilisem toidupood, kus täna asub trükikoda.
Edasi tulevad 1940. aastal ehitatud Pel-Ra-Ko ehk Pelgulinna Rahvakorterite majad, mis kannavad aga kõrvaltänavate aadressnumbreid.
Ristiku 84 - 1950. aasta paiku Tallinna garnisoni vanglaks ehitatud tänane Eesti filmiarhiivi hoone.

 


Pelgulinna algkooli õpilased Sitsi karjamaal koolimaja kõrval. Taga paistab Balti puuvillatehas. Mõned aastad hiljem pikendati heinamaale Oskari, tänane Ristiku tänav ja kerkisid kortermajad.

Posted 8th October 2013 by Jaak Juske

 

 

Pelgulinna Saue tänava lugu

 

Pelgulinnas asuv Saue tänav algab Rohu tänavalt ja kulgeb kirde-edela suunaliselt kuni Ristiku tänavani. Saue tänav on ligikaudu 240 meetri pikkune.
Praeguse nimetuse sai Saue tänav 18. septembril 1929. Enne seda oli tänava nimeks sealse maaomaniku nime järgi alates 1921. aastast Lau tänav või Lao tänav. Tänav sai oma nime sealsete saviaukude mõjul (sau - "puhas savi".
Saue tänava paaritute aadressnumbritega majade ehituslugu:
Saue 1 - 1930. aastate keskel.
Saue 3 - 1930. aastate keskel.
Saue 5 - 1930. aastate keskel.
Saue 7 - 1935. aastal.
Saue 9 - 1992. aastal ehitatud alajaam.
Saue 9/1 - 1947. aastal ehitatud elumaja asemele kerkis 2011. aastal uus kortermaja.
Saue 9/2 - 1940. aastal ehitatud vabrikuhoone, kus on asnud Linda nahatsehh. Renoveeritud 2011. aastal.
Saue 9/3 - 1940. aastal ehitatud abihoone.
Saue 11 - 1930. aastate alguses.
Saue 13 - 1930. aastate alguses.
Saue 15 - 1930. aastate esimeses pooles.
Saue tänava paaris aadressnumbritega majade ehituslugu:
Saue 2 - 1926. aastal.
Saue 4 - 1920. aastate lõpus. Renoveeritud 2007. aastal.
Saue 6 - 1930. aastate alguses.
Saue 8 - 1930. aastate alguses.
Saue 10 - 1930. aastate alguses.
Saue 12 - 1930. aastate alguses.
Saue 14 - 1929. aastal.
Saue 14a - 1969. aastal ehitatud garaaź.
Saue 16 - 1930. aastate alguses.
Saue 18 - 1930. aastate alguses.

 


Saue 4 kortermaja.

Posted 3rd October 2013 by Jaak Juske

 

 

Pelgulinna Maisi tänava lugu

 

Pelgulinnas asuv Maisi tänav algab Ristiku tänavalt, ristub Aru tänavaga ja ulatub kuni Sõle tänavani. Maisi tänav on ligikaudu 370 meetri pikkune.
Praeguse Maisi tänava nimi oli alates 14. jaanuarist 1925 Nurme tänav. Pärast Nõmme liitmist Tallinnaga 1940. aastal tekkis linna kaks Nurme tänavat. Kordumise vältimiseks anti 25. septembril 1959 tänavale uueks nimeks Kilgi tänav. Seejärel sai tänav 22. aprillil 1960 lähikonnas asetsevate kõrsviljanimeliste tänavate eeskujul nimeks Maisi tänav.
Maisi tänava ääres asuvad 1929. aastal Herbert Johansoni projekti alusel ehitatud linnateenistujate majad ning nõukogude ajal rajatud paariselamud.
Maisi tänava paaritute aadressnumbritega majade ehituslugu:
Maisi 1 - 1930. aastal.
Maisi 3 - 1928. aastal, ümberehitus nõukogude ajal.
Maisi 5 - 1928. aastal.
Maisi 7 - 1928. aastal, ümberehitus nõukogude ajal.
Maisi 9 - 1926. aastal.
Maisi 11 - 1920. aastate teises pooles.
Maisi 13 - 1928. aastal.
Maisi 15 - 1965. aastal.
Maisi 17 - 1959. aastal.
Maisi 19 - 1954. aastal.
Maisi 21 - 1954. aastal.
Maisi 23 - 1954. aastal.
Maisi 25 - 1954. aastal.
Maisi 27 - 1954. aastal.
Maisi 29 - 1954. aastal.
Maisi tänava paaris aadressnumbritega majade ehituslugu:
Ristiku tänava nurgale jääb 1928. aastal Herbert Johansoni projekti alusel ehitatud Pelgulinna algkooli, tänase Ristiku põhikooli hoone.
Maisi tänava alguses asub Ristiku põhikooli staadion.
Maisi 4 - 1929. aastal.
Maisi 4a - 1929. aastal.
Maisi 6 - 1929. aastal.
Maisi 8 - 1929. aastal.
Maisi 10 - 1959. aastal.
Maisi 12 - 1958. aastal.
Maisi 14 - 1955. aastal.
Maisi 16 - 1955. aastal.
Maisi 18 - 1954. aastal.
Maisi 20 - 1955. aastal.
Maisi 22 - 1952. aastal.
Maisi 24 - 1957. aastal.

 


Maisi 6 elumaja.

Posted 26th September 2013 by Jaak Juske

 

 

Pelgulinna Nabra tänava lugu

 

Pelgulinnas asuv Nabra tänav algab Heina tänavalt ja lõpeb Õle tänaval. Nabra tänav on ligikaudu 130 meetri pikkune.
Tänava nimi oli alates 1910. aastaar Sambla tänav (saksa keeles Moosstrasse, vene keeles Моховая улица). Nabra tänav sai praeguse nime 25. septembril 1959.
Nabra tänav asub Pelgulinna vanimas hoonestuspiirkonnas.
2012. aasta juunis toimus Nabra tänavas Pelgulinna Naabrite päev.
Nabra 1 - 2012. aastal. Nõukogude ajal asus kinnistul laste mänguväljak.
Nabra 3 - 1911. aasatal. Renoveeritud 2012. aastal.
Nabra 3/2 - 2012. aastal.
Nabra 5 - 20. sajandi teisel kümnendil.
Nabra 7 - 1914. aastal. Renoveeritud 2006. aastal. Enne Teist maailmasõda on seal asunud söögituba ja pood.
Nabra 7a - 1912. aastal.
Nabra 2 - 20. sajandi teisel kümnendil. Renoveeritud 21. sajandi esimesel kümnendil.
Nabra 4 - 20. sajandi teisel kümnendil.
Nabra 4a - 1930. aastatel.
Nabra 6 - 20. sajandi teisel kümnendil.
Nabra 8 - 1917. aastal.

 


Nabra 2 elumaja.

Posted 23rd September 2013 by Jaak Juske

 

 

Pelgulinna Kaera tänava lugu

 

Pelgulinnas asuv Kaera tänav algab Ristiku tänavalt, ristub Aru tänavaga ja lõpeb Sõle tänaval. Kaera tänav on ligikaudu 450 meetri pikkune.
Endisel Sitsi heinamaal asuv Kaera tänav on oma nime saanud 22. veebruaril 1955.
Kaera tänava paaritute aadressnumbritega majade ehituslugu:
Kaera 3 - 1950. aastate keskel. Renoveeritud 2013. aastal.
Kaera 5 - 1950. aastate keskel.
Kaera 5a - 14 garaaźiboksi ehitatud 1964. aastal.
Kaera 5b - 10 garaaźiboksi ehitatud 1974. aastal.
Kaera 7 - 1957. aastal.
Kaera 9 - 1950. aastate keskel.
Kaera 11 - 1964. aastal.
Kaera 17 - 1957. aastal.
Kaera 19 - 1961. aastal.
Kaera 19a - katlamaja ehitatud 1962. aastal.
Kaera 21 - 1970. aastal ehitatud lasteaed, mis täna tegutseb vähemusrahvuste majana.
Kaera tänava paaris aadressnumbritega majade ehituslugu:
Kaera 2 - 1950. aastate keskel.
Kaera 4 - nõukogude ajal ehitatud hoones asub rehvikeskus.
Kaera 6 - nõukogude ajal ehitatud tööstushoones asub restaureerimiskeskus.
Kaera 8 - nõukogude ajal ehitatud tööstushoone.
Kaera 10 - 2010. aastal ehitatud autopesula. Kinnistul ka suur parkla.
Kaera 12 - ehitatud 1961. aastal Tallinna laevatehase töötajatele.
Kaera 14 - ehitatud 1961. aastal Tallinna laevatehase töötajatele.
Kaera 14a - 20 garaaźiboksi ehitatud 1966. aastal.
Kaera 14b - garaaź ehitatud 1967. aastal.
Kaera 14c - 20 garaaźiboksi ehitatud 1966. aastal.
Kaera 14e - 24 garaaźiboksi ehitatud 1973. aastal.
Kaera 14f - 36 garaaźiboksi ehitatud 1976 aastal.
Kaera 16 - 1961. aastal.
Kaera 18 - 1961. aastal.
Kaera 20 - 1962. aastal.
Kaera 20a - garaaź ehitatud 1993. aastal.
Kaera 22 - 1970. aastate lõpus rajatud telefoni keskjaam ehitati 2006. aastal ümber korterelamuks. Nõukogude ajal asus maja alumisel korrusel postkontor.
Kaera 26 - ühiselamu, tänane kortermaja on ehitatud 1979. aastal.

 


Kaera 5 elumaja.

Posted 19th September 2013 by Jaak Juske

 

 

Pelgulinna Söödi tänava lugu

 

Sadakond meetrit pikk Söödi tänav asub Pelgulinnas Auna ja Taime tänava vahel.
Söödi tänav on oma nime saanud 26. oktoobril 1932. Tänav rajati sööti jäänud aiamaale.
Söödi tänava paaritute aadressnumbritega majade ehituslugu:
Söödi 1 - nõukogude ajal ehitatud laborihoone. Täna asub seal konkurentsiamet.
Söödi 5 - 1939. aastal.
Söödi tänava paaris aadressnumbritega majade ehituslugu:
Söödi 4 - 1940. aastal.
Söödi 6 - 1939. aastal.

 


Söödi 6 kortermaja.

Posted 17th September 2013 by Jaak Juske

 

 

Pelgulinna Timuti tänava lugu

 

Pelgulinnas asuv Timuti tänav algab Heina tänavalt, ristub Õle ning Ristiku tänavaga ja lõpeb Roo tänaval.
Aastatel 1910 kuni 1939 kandis tänav Tarabella tänava (Tarabellastraße; Тарабельская ул.) nime. Tarabella nimi olevat tulnud Pelgulinna ühe suurima maaomaniku Albert Kooba koera nimest. 1930. aastate esimeses pooles peeti Tarabella 26 asuvas endises makaronivabrikus Peeteli koguduse jumalateenistusi.
Timuti tänav asub Pelgulinna vanimas hoonestusalas. Tänava lõpus, praeguse lasteaia ümbruse vanad majad ja tööstushooned hävisid 1944. aasta märtsipommitamises.
Timuti tänava paaritute aadressnumbritega majade ehituslugu:
Timuti 3 - 1930. aastatel.
Timuti 3/1 - 20. sajandi esimesel kümnendil.
Timuti 5 - 1909. aastal Voldemar Lenderi projekti järgi.
Timuti 7 - 1910. aastal Voldemar Lenderi projekti järgi.
Timuti 9 - 21. sajandi alguses praeguse kuju saanud vana elumaja.
Timuti 11 - ehitamisel olev elumaja.
Timuti 13 - 1895. aastal.
Timuti 15 - 1912. aastal.
Timuti 17 - 20. sajandi teisel kümnendil, arvatavasti 1930. aastatel kapitaalremont. Selles nurgapealses majas on asunud toidupood.
Timuti 19 - vana ühekorruseline elumaja.
Timuti tänava paari aadressnumbritega majade ehituslugu:
Timuti tänava algusesse ulatub nõukogude ajal rajatud töötushoonete kinnistu.
Timuti 4 - 20. sajandi teisel kümnendil.
Timuti 6 - 1910. aastal.
Timuti 8 - 1913. aastal.
Timuti 8a - 1909. aastal.
Timuti 10 - 1910. aastal Anton Uuesoni projekti järgi, laiendused 1930. aastal Karl Jürgensoni ja 1913. aastal Leetbergi projekti järgi.
Timuti 12 - 20. sajandi teisel kümnendil.
Timuti 14 - 20. sajandi teisel kümnendil, kapitaalremont 1952. aastal.
Timuti 16 - 20. sajandi teisel kümnendil.
Timuti 18 - 1911. aastal.
Timuti 20 - 1939. aastal.
Timuti 22 - 1913. aastal.
Timuti 24 - 1954. aastal ehitatud tänane Kolde lasteaia hoone. Renoveeritud ning rajatud juurdeehitus 2012. aastal.
Timuti 30 - 1913. aastal, kapitaalremont 2006. aastal.

 


Timuti 16 elumaja uks.

Posted 14th September 2013 by Jaak Juske

 

 

Pelgulinna Rohu tänava lugu

 

Rohu tänav ühendab Pelgulinna Kelmikülaga. Tänav algav Kelmikülast Tehnika tänavalt, läheb läbi raudteeviadukti alt, ristub Saue ja Telliskivi tänavaga ning lõpeb Härjapea tänaval. Rohu tänav on kagu-loode suunaline ning ligikaudu 500 meetri pikkune. Tänav on oma nime saanud 1900. aastal. Selle saksakeelne nimi oli Gras-Strasse ja venekeelne nimi Травяная улица. Rohu tänav ulatus algselt Härjapea tänavast ainult Telliskivi tänavani, kuid pärast Pelgulinna viadukti valmimist 1926. aastal pikendati seda Tehnika tänavani, luues sel viisil Pelgulinnale otseühendus Kesklinnaga.
Rohu tänava ääres näeb Pelgulinna vanimaid elumajasid, aga 1930. aastate uhket eeslinna arhitektuuri.
Rohu tänava paaritute aadressnumbritega majade ehituslugu:
Rohu 1 - ehitatakse uut maja.
Rohu 7 - 1930. aastatel.
Rohu 9 - 1926. aastal. Arhitekt Herbert Johanson.
Rohu 11 - 1930. aastatel, kapitaalremont 1953. aastal.
Rohu 13 - 1931-1932.  Arhitekt Johann Ostrat. Elumaja alumisel korrusel asus enne sõda 10. märtsil 1934 uksed avanud restoran Pelgulinn. Hiljem samanimeline toidubaar, pärast baar. Rahvas kutsus seda Pelgu kõrtsiks. Nüüd on mõnda aega asunud seal jalgrattapood.
Rohu 15 - 20. sajandi teisel kümnendil.
Rohu 17 - hoonestamata.
Rohu 19 - 20. sajandi teisel kümnendil.
Rohu 19a - 1990. aastatel.
Rohu 21 - hoonestamata.
Rohu 23 - 20. sajandi teisel kümnendil, ehitusregistris 1936. aastast.
Rohu 25 - 20. sajandi teisel kümnendil, ehitusregistris 1936. aastast.
Rohu 27 - 20. sajandi teisel kümnendil.
Rohu 29 - 21. sajandi alguses.
Rohu 31 - 20. sajandi teisel kümnendil, kapitaalremont 1949. aastal.
Rohu 31a - 1930. aastate keskel.
Rohu tänava paaris aadressnumbritega majade ehituslugu:
Rohu 2 - 1935. aastal.
Rohu 8 - 1930. aastate keskel.
Rohu 8a - saveveski koos mööblitööstusega.
Rohu 10 - 20. sajandi teisel kümnendil.
Rohu 12 - 20. sajandi teisel kümnendil.
Rohu 14 - 1930. aastate keskel.
Rohu 14a - 1967. aastal.
Rohu 16 - 1930. aastal.
Rohu 18 - 20. sajandi esimesel kümnendil.
Rohu 18a - 1930. aastatel.
Rohu 20 - 1902. aastal.
Rohu 22 - 20. sajandi teisel kümnendil, kapitaalremont 1952. aastal.
Rohu 24 - 1911. aastal.
Rohu 26 - 1911. aastal.
Rohu 28 - 20. sajandi teisel kümnendil.

 


Rohu 31a elumaja.

Posted 12th September 2013 by Jaak Juske

 

 

Pelgulinna Aru tänava lugu

 

Pelgulinnas asuv Aru tänav algab Kolde puiesteelt, ristub Maisi, Auna, Taime, Nisu ja Rukki tänavaga ning lõpeb Kaera tänaval. Aru tänav on ligikaudu 600 meetri pikkune. Tänva kanti linnaplaanile 26. oktoobril 1932, kuigi esimesed majad ehitati juba varem. Tänav algus on hoonestatud enne sõda, ülejäänud osa tänavast aga nõukogude ajal.
Aru tänava paaritute aadressnumbritega majade ehituslugu:
Aru 1 - 1930. aastal.
Aru tänava äärde jääb suur koolistaadion.
Aru 11 - 1968. aastal.
Aru 13 - 1961. aastal.
Aru 15 - 1960. aastate alguses.
Aru 15a - 1969. aastal ehitatud garaaź.
Aru 17 - 1960. aastal.
Aru 19 - 1951. aastal.
Aru 19b - 1951. aastal.
Aru 21 - 1950. aastate alguses.
Aru tänava paaris aadressnumbritega majade ehituslugu:
Aru 4 - 1928. aastal.
Aru 6 - 1929. aastal.
Aru 8 - 1938. aastal.
Aru 10 - nõukogudeaegne administratiivhoone, kus täna asub Eesti standardikeskus.
Aru 12 - 1957. aastal ehitatud tänane Taime lasteaed.
Aru 14 - 1939. aasta paiku.
Aru 16 - elamu-büroohoone ehitatud 2005. aastal.
Aru 18 - 1953. aastal.
Aru 20 - 1953. aasta paiku.
Aru 22 - 1953. aasta paiku.
Aru 24 - 1957. aastal.
Aru 26 - 1950. aastate teises pooles.
Aru 28 - 1950. aastate teises pooles

 


Aru 6 elumaja.

Posted 10th September 2013 by Jaak Juske

 

 

Pelgulinna Härjapea tänava lugu

 

Pelgulinnas asuv Härjapea tänav algab Heina tänavalt, ristub Rohu, Õle, Ristiku, Roo ja Preesi tänavaga ning Mulla põigiga ja lõpeb Sõle tänaval. Tänav on ligikaudu 630 meetri pikkune.
Härjapea tänav on linnakaardil Ristikheina tänavana 1881. aastast. Tänav rajati maa-ala tükeldamisel ning sai oma nime heinamaadel kasvava ristiku järgi. Tänava saksakeelne nimi oli Kleestrasse ja venekeelne nimi Клеверная улица. Kui tänavanimed eesti keelde tõlgiti, anti sellele ristiku rahvapärase nimetus Härjapea.
Härjapea tänava ääres asuvad Pelgulinna vanimad, 19. sajandi lõpus elumajad. Enne Teist maailmasõda plaaniti tänavat hipodroomini pikendada.
Härjapea tänava paaritute aadressnumbritega majade ehituslugu:
Härjapea 1 - 20. sajandi teisel kümnendil.
Härjapea 3 - 20. sajandi esimesel kümnendil.
Härjapea 3a - 1908. aastal.
Härjapea 3b - 1996. aastal.
Härjapea 5 - 20. sajandi esimesel kümnendil.
Härjapea 5e - nõukogude ajal ehitatud autoremonditöökoda.
Härjapea 7 - 1905. aastal.
Härjapea 9 - 1930. aastate alguses.
Härjapea 13 - nõukogude ajal ehitatud endine majavalitsuse hoone. Täna hoone tühi, uus detailplaneering kehtestatud.
Härjapea 15 - 1930. aastate alguses.
Härjapea 17 - 1930. aastate alguses, kapitaalremont 1952. aastal.
Härjapea 19 - 1930. aastate alguses.
Härjapea 21 - 1934. aastal.
Härjapea 23 - 1930. aastate keskel.
Härjapea 25 - 1930. aastate alguses.
Härjapea 27 - 1955. aastal, endine haigla, katlamaja ehitatud 1964. aastal.
Härjapea tänava paaris aadressnumbriga majade ehituslugu:
Härjapea 4 - 1890. aastal.
Härjapea 4a - 19. sajandi viimasel kümnendil.
Härjapea 6/1 - 1898. aastal.
Härjapea 6/2 - 1908. aastal.
Härjapea 8 - 20. sajandi esimesel kümnendil.
Härjapea 10 - 20. sajandi esimesel kümnendil.
Härjapea 12 - 20. sajandi esimesel kümnendil.
Härjapea 14 - 2005. aastal.
Härjapea 16 - 20. sajandi teisel kümnendil.
Härjapea 18 - ümberehitatud vana elumaja.
Härjapea 20 - 1907. aastal.
Härjapea 22 - 20. sajandi teisel kümnendil.
Härjapea 24 - 21. sajandi teisel kümnendil ümberehitatud vana elumaja.
Härjapea 26 - 20. sajandi teisel kümnendil, renoveeritud 2002. aastal.
Härjapea 26a - 20. sajandi teisel kümnendil.
Härjapea 28 - 20. sajandi teisel kümnendil.
Härjapea 30 - 1930. aastatel.
Härjapea 32 - 1930. aastatel.
Härjapea 34 - 1934. aasta paiku. Herbet Johansoni projekt.
Härjapea 36 - 1934. aasta paiku. Herbert Johansoni projekt.
Härjapea 38 - 1934. aasta paiku.
Härjapea 40 - 1939. aastal.
Härjapea 42 - 1939. aastal.
Härjapea 44 - 1939. aastal, kapitaalremont 1955. aastal.
Härjapea 46 - 1939. aastal.
Härjapea 48 - 1939. aastal.
Härjapea 50 - 1939. aastal.
Härjapea 52 - 1939. aastal.
Härjapea 54 - 1939. aastal.
Härjapea 56 - 1939. aastal, kapitaalremont 1963. aastal.

 


Härjapea tänav 8 maja. Pelgulinna vanim hoonestusala.

Posted 9th September 2013 by Jaak Juske

 

 

Pelgulinna Roo tänava lugu

 

Pelgulinnas asuv Roo tänav algab Mulla tänavalt, ristub Härjapea ja Timuti tänavaga ning lõpeb Kolde puiesteel. Roo tänav on ligikaudu 660 meetri pikkune.
19. sajandi lõpus laius sealkandis heinamaa, kuhu kaevati kohaliku tellisetööstuse tarvis savivõtuauke. Tänava varasem nimetus oli alates 1910. aastast Alberti tänav (saksa keeles Albert-Strasse, vene keeles Альбертская улица). Selle nime sai tänav maa-ala tükeldaja ja tänava rajaja Albert Kooba eesnimest. Praeguse nime sai Roo tänav 25. mail 1939.
Roo tänav on hoonestatud suures osas 1930. aastatel. Samas asub tänava ääres ka Pelgulinna vanimasse hoonestuskihti kuuluvaid puumaju.
Roo tänava paaritute aadressnumbritega majade ehituslugu:
Roo 1 - 1920. aastatel.
Roo 3 - 1930. aastate alguses. Alberti 3 majas 1923. aasta sügisel kino Säde. Alguses oli 74 istekohta. Näidati tummfilme, mida saadeti klaverimänguga. 1927. aastal kandis kino „Ilo” ning hiljemalt 1930. aastal nime „Lux”. 1930. aastate algul lõpetas kino tegevuse. Seejärel ehitati kinnistule tänane elumaja.
Roo 5 - 1932. aastal.
Roo 7 - 1920. aastatel.
Roo 9 - 1920. aastatel.
Roo 9/1 - 1920. aastatel.
Roo 9/2 - 1930. aastate alguses.
Roo 11 - 1931. aastal.
Roo 13 - 1930. aastate alguses.
Roo 15 - 1938. aastal. Arhitekt-ehitaja Karl Treumanni projekt.
Roo 17 - 1938. aasta paiku.
Roo 19 - arvatavasti 1970. aastatel ehitatud elumaja.
Roo 21 - 1930. aastate alguses.
Roo 21a - 1934. aastal. Elumajas asub ka kauplus.
Roo 23 - 1930. aastate keskel.
Roo 25 - 1936. aastal.
Roo 27 - 1930. aastate keskel
Roo 29 - 1937. aastal.
Roo 31 - 1930. aastate keskel.
Roo 33 - 20. sajandi teisel kümnendil ehitatud elumaja on läbinud suurem remondi 1963. aastal.
Roo 35 - 20. sajandi teisel kümnendil.
Roo 37 - 1910. aastal.
Roo 39 - 2000. aastal.
Roo 41 - arvatavasti ümberehitatud 20. sajandi teise kümnendi elumaja.
Roo 43 - 1930. aastate alguses.
Roo 43a - arvatavasti ümberehitatud vana elumaja.
Roo 45 - 1930. aastate alguses.
Roo 47 - 1911. aastal. Arhitekt Karl Jürgenson. Kirjanik Aimee Beekmani lapsepõlve kodu, mille ehitas tema isaisa Jaan Malla (sündinud 22. juulil 1870 Essi talus Paluküla külas Kõo vallas Pilistvere kihelkonnas).
Roo 47a - 1930. aastate keskpaigas.
Roo 49 - 1937. aastal. Tunti omal ajal Põlmi majana.
Roo 49a - 20. sajandi teisel kümnendil.
Roo 51 - 1928. aastal.
Roo tänava paaris aadressnumbritega majade ehituslugu:
Roo 2 - 1961. aastal.
Roo 4 - 1925. aastal rajatud makaronitööstus, nõukogude ajal ümberehitatud, täna autoremonditöökoda.
Roo 6 - 1930. aastate alguses.
Roo 8 - 1934. aastal. Arhitekt-ehitaja Karl Treumanni projekt.
Roo 10 - 1951. aastal.
Roo 12 - 1938 (arhitekt-ehitaja Karl Treumanni projekt) ja 1948. aastal ehitatud majad.
Roo 12a - 1938. aastal.
Roo 14 - 1937. aastal. Arhitekt-ehitaja Karl Treumanni projekt.
Roo 16 - 1930. aastate alguses.
Roo 18 - 1930. aastate alguses.
Roo 18a/1 - 1936. aastal.
Roo 18a/2 - 1936. aastal.
Roo 20 - 20. sajandi teisel kümnendil.
Roo 22 - 20. sajandi teisel kümendil.
Roo 24 - 1970. aastal.
Roo 26 - 1910. aastal.
Roo 26 - 20. sajandi teisel kümnendil.
Roo 30 - 1908. aastal. Maja keldrikorrusel on asunud lihapood.
Roo 32 - kuur.
Roo 32/1 - 1909. aastal.
Roo 32/2 - 1912. aastal.
Roo 34 - 1914. aastal.
Roo 36 - 20. sajandi teisel kümnendil.
Roo 36a - ümberehitatud 20. sajandi teisel kümnendil rajatud elumaja.
Roo 38 - 1925. aastal.
Roo 40 - 1930. aastate keskel.
Roo 42 - 1930. aastate teises pooles.
Roo 44 - 1913. aastal. Renoveeritud 2006. aastal. Tunti omal ajal Undi majana.
Tänava lõpus asuvad majad enne Kolde puiestee risti hävisid 1944. aasta märtsipommitamises.

 


Roo 29 maja.

Posted 7th September 2013 by Jaak Juske

 

 

Pelgulinna Pebre tänava lugu

 

Pelgulinnas asuva Pebre tänava esialgne nimi (aastast 1911) oli Olga tänav (saksa keeles Olgastrasse, vene keeles Олгинская улица). 25. mail 1939 sai tänava nimeks Sõnajala tänav. Praeguse nime sai Pebre tänav 25. septembril 1959. Pebre tänav algab Heina tänavast ja lõpeb Õle tänavas. Tegemist on Pelgulinna ühe vanima hoonestusalaga.
Pebre tänava paaritute aadressnumbritega majade ehituslugu:
Pebre 1 - 2007. aastal.
Pebre 3 - 1940. aastateni asus seal saun. Ümberehitatud 1952. aastal, misjärel asus seal puidutöökoda.
Pebre 5 - 1915. aastal. Arhitekt Karl Jürgenson.
Pebre 7 - 1938. aastal. Maja ehitas Jaan Mikk.
Pebre tänava paaris aadressnumbritega majade ehituslugu:
Pebre 2 - 1920. aastatel.
Pebre 4 - 20. sajandi teisel kümnendi.
Pebre 4a - nõukogude ajal ehitatud garaaźboks.
Pebre 6 - 1910. aastal.
Pebre 8 - 1908. aastal. Hoovis asuv garaaź 1970. aastal. Algselt oli majal tänavalt kaks sissepääsu ja majas asus vürtspood. 2013. aastast asub seal Flo Kasearu majamuuseum.
Pebre 10 - 1910. aastal.

 


Pebre 7.

Posted 5th September 2013 by Jaak Juske

 

 

Pelgulinna Heina tänava lugu

 

Pelgulinnas asuva Heina tänava (Wiesenstrasse) nimi esineb juba 1878. aasta linnakaardil. Ametlikult kinnitati see aga 1882. aastal. Täna ulatub 1,5 kilomeetri pikkune Heina tänav Telliskivi tänavast raudteeviaduktini Ristiku tänava lõpus. Tänav kulgeb paralleelselt Kopli kaubajaamaga. Heina tänava alguse läänepoolne hoonestus on Pelgulinna vanimaid. 1950. aastate alguses taheti Heina tänava kaudu rajada Koplit ja Kesklinna ühendav magistral. Nii tekkis kohalikel elanikel Alkesander Reimani eestvedamisel idee istudada laiale tänavale tammedeallee.
Heina tänava paaritute aadressnumbritega majade ehituslugu:
Heina 1 - 20. sajandi esimesel kümnendil ehitatud vana elumaja põles 1979. aastal. Kinnistul on juba pikka aega asunud laste mänguväljak, alguses maja hoovis, hiljem kogu kinnistul.
Heina 3 - 20. sajandi esimesel kümnendil.
Heina 5 - 20. sajandi esimesel kümnendil.
Heina 7 - 19. sajandi lõpus.
Heina 9 - 1907. aastal Anton Uuesoni projekti järgi.
Heina 11a/1 - 20. sajandi esimesel kümnendil.
Heina 11a/2 - 1930. aastatel.
Heina 11b - 1930. aastatel.
Heina 13 - 1930. aastatel.
Heina 15 - 1905. aastal.
Heina 17 - 2011. aastal. Veel 1960. aastatel oli seal laste mänguväljak.
Heina 19 - 20. sajandi esimesel kümnendil. 1958. aastal suurem remont.
Heina 21 - 20. sajandi esimesel kümnendil.
Heina 21a - 1930. aastatel.
Heina 23 - 20. sajandi esimestel aastatel.
Heina 23a - 1988. aastal ehitatud garaaź.
Heina 23 b - 2012. aastal.
Heina 25 - 20. sajandi esimesel kümnendil.
Heina 27 - 20. sajandi esimesel kümnendil.
Heina 29 - 20. sajandi esimesel kümnendil.
Heina 29a - 20. sajandi esimesel kümnendil.
Heina 33 - nõukogude ajal ehitatud tööstushoone, mis müürib kinni omaaegse Kolde puiestee sihi.
Heina 35 - nõukogude ajal ehitatud tööstushoone, mis müürib kinni omaaegse Kolde puiestee sihi.
Heina 41 - 1951. aastal.
Heina 43 - 1951. aastal.
Heina 45 - 1952. aastal.
Heina 49 - 1939. aastal. Aleksander Aug võitis õnneloteriiga 33 000 krooni ehk mitme aasta palga ning otsustas koos sõbraga ehitada kortermaja. Renoveeritud 2005. aastal.
Heina 51 - 1939. aastal. Renoveeritud 2013. aastal.
Heina 53 - 1930. aastate lõpus.
Heina tänava lõppu jäävad Nisu, Rukki ja Luste tänava äärsed 1940. aastal nõukogude võimu poolt ehitatud Pelgulinna Rahvakorterid ehk Pel-Ra-Ko puumajad. Nisu ja Rukki tänava vahelisel alal asub veel Heina tänava ääres 21. sajandi alguses ehitatud tööstushoone.
Heina tänava paaris aadressnumbritega majade ehituslugu:
Heina 2 - 1930. aasta paiku.
Heina 4 - 1920. aastate lõpus.
Heina 6 - 1926. aastal. Valmis 1932. aastal. Arhitekt W.Solntser.
Heina 6a - 1920. aastatel. Majas on asunud kalurite võrgukuur, sõja ajal Saksa sõjaväeautode akude töökoda ja nõukogude ajal tehase Teras keevitustöökoda.
Heina 8 - 1926. aastal. Maja ehitas voorimees Kösti, kes viis Kopli kaubajaamast kaupa linna.
Heina 10 - 1932. aastal. Maja olevat rajanud vanatüdrukust meditsiiniõde, kes teenis raha põrandaaluste abortidega.
Heina 12 - 1930. aastate alguses. Maja olevat rajanud vanatüdrukust meditsiiniõde, kes teenis raha põrandaaluste abortidega.
Heina 14 - 1934. aastal. Arhitekt Karl Treumann. Majaomanik oli Jüri Saarmann (Saare).
Heina 16 - 1930. aastate alguses.
Heina 16a - 1930. aastate alguses.
Heina 18 - 1936. aastal.
Heina 20 - 1930. aastate teine pool.
Heina 22 - 1939. aastal. Keldris asus majavalitsuse klubi.
Heina 22a - 1963. aastal ehitatud garaaź.
Heina 24 - 1930. aastate lõpus, saanud pihta 1944. aasta märtsipommitamises, taastatud 1949. aastal.
Heina 26 - 1930. aastatel.
Heina 28 - 1930. aastate lõpus. Keldris asus toiudpood.
Heina 30 - 1934. aastal.
Heina 32 - 1930. aastate lõpus.
Heina 34 - 1930. aastatel.
Heina 34a - nõukogudeaegne laohoone.
Heina 36 - 1911. aastal. Teisel korrusel asus Kopli kaubajaama juhataja ametikorter.
Heina 36a - 1930. aastatel ehitatud maja renoveeriti 21. sajandi teise kümnendi alguses.
Edasi jääb Heina tänava äärde 1938. aastal rajatud Kopli kaubajaam, endine Mäe talu ala. Nisu tänava otsas läks 1950. aastate lõpust kuni 21. sajandi alguseni Heina tänavalt üle kaubajaama jalakäijatele mõeldud raudsild.

 


Fotol Heina tänav 25-29a vanad puumajad.

Posted 3rd September 2013 by Jaak Juske

 

 

Pelgulinna Rukki tänava lugu

 

400 meetri pikkune Rukki tänav Pelgulinnas annab hea ülevaate stalinistlikust linnaarhitektuurist Eestis. 1940. aastal Sitsi heinamaale rajatud tänav saab alguse Heina tänavast ja lõpeb Aru tänavas. Ametlikult kinnitati tänava nimi 25. veebruaril 1941.
Heina ja Ristiku tänava vahelisel alal asuvad Rukki tänava ääres 1940. aastal nõukogude võimu poolt ehitatud Pelgulinna Rahvakorterid ehk Pel-Ra-Ko majad. Selle ehitusprogrammiga tahtis uus võim näidata oma palavat armastust töötava rahva vastu. Suurem osa neist puumajadest on täna alles.
Ristiku ja Aru tänava vahelisel alal on aga pärast sõda valdavalt Saksa sõjavangide poolt ehitatud hooned.
Rukki tänava paaritu aadressnumbriga majade ehituslugu:
Rukki 1 - 1940. aastal.
Rukki 3 - 1940. aastal.
Rukki 5 - kinnistu hoonestamata. 1940. aastal valminud elumaja hävinud.
Rukki 7 - 1940. aastal.
Rukki 9 - 1940. aastal.
Rukki 11 - 1953. aastal.
Rukki 13 - 1953. aastal.
Rukki 15 - 1953. aastal.
Rukki 17 - 1954. aastal ehitatud tänane Rukkiräägu lasteaed.
Rukki 19 - 1959. aastal.
Aru tänava nurgal asub 1957. aastal ehitatud elumaja.
Rukki tänava paaris aadressnumbritega majade ehituslugu:
Rukki 2 - 1940. aastal.
Rukki 4 - 1940. aastal.
Rukki 6 - 1940. aastal.
Rukki 8 kinnistul asub laste mänguväljak.
Rukki 10 - 1940. aastal.
Rukki 12 - 1956. aastal.
Rukki 14 - 1950. aastate keskel.
Rukki 14a ja 14b kinnistul asuvad vastavalt 1965. ja 1967. aastal ehitatud garaaźiboksid.
Rukki 16 - 1951. aastal.
Rukki 18 - 1955. aastal.
Rukki 20 - 1955. aastal.
Rukki 22 - 1950. aastate keskel.
Rukki 24 - 1951. aastal.
Rukki 16-24 majade vahel asub tänava ääres suur mänguväljak.
Aru tänava nurgal asub 1957. aastal ehitatud elumaja.

 


Vastrenoveeritud Pel-Ra-Ko maja Rukki 7.

Posted 2nd September 2013 by Jaak Juske

 

 

Pelgulinna Kõrre tänava lugu

 

Pelgulinnas asuv ligi 250 meetri pikkune Kõrre tänav algab Ristiku (varasemast Oskari) tänavast ja lõpeb Heina tänavas. Kõrre tänav kanti linnakaardile 29. septembril 1926.
Kõrre tänavat hakati hoonestama 1920. aastate lõpus. Enamik maju kerkis aga 1950. aastatel.
Kõrre tänava paaritute aadressnumbritega majade ehituslugu:
Kõrre tänava nurgani ulatub Ristiku tänava äärde 1969. aastal ehitatud viiekorruseline kortermaja, mille asemel oli varem mereväe autobaas.
Kõrre 3,5,7,9 - ridaelamu ehitati ühingu Oma Kolle poolt 1930. aastal, pärast sõjapurustusi on maja taastatud 1954. aastal.
Kõrre 11 - 1957. aastal.
Kõrre 13 - 1961. aastal.
Kõrre 15 - 1951. aastal.
Kõrre 17 - 1950. aastate keskpaigas.
Kõrre 19 - 1959. aastal.
Kõrre 21 - 1955. aastal.
Heina tänava ristis ulatub Kõrre tänavani 1952. aastal ehitatud barakktüüpi elumaja.
Kõrre tänava paaris aadressnumbritega majade ehituslugu:
Kõrre tänavani ulatub 1930. aastal Ristiku tänava äärde ehitatud Oma Kolde majaderida.
Kõrre 4-10 - ridaelamu on ehitatud ühingu Oma Kolle poolt 1930. aastal.
Kõrre 12 - 1950. aastate keskpaigas.
Kõrre 14 - 1955. aastal.
Kõrre 16 - 1950. aastate keskpaigas.
Kõrre 18 - 1950. aastate keskpaigas.
Kõrre 20 - 1950. aastate teine pool.
Kõrre 22 - 1950. aastate teine pool.
Heina tänava ristis ulatub Kõrre tänavani 1951. aastal ehitatud barakktüüpi elumaja.

 


Diriźaabel Pelgulinna kohal 1930. aastal. Vaade Ristiku, toona Oskari tänava äärest tänase viiekordse kortermaja kohalt Kõrre tänava vastvalminud Oma Kolde majadele. Majade arhitektiks on Herbert Johanson.

Posted 29th August 2013 by Jaak Juske

 

 

Pelgulinna Orase tänava lugu

 

150 meetri pikkune lühike Orase tänav märgiti maha 1932. aasta oktoobris. Tänav saab alguse Ristiku (endisest Oskari) tänavast ja lõpeb Taime tänavas.
Orase tänava paaritute aadressnumbritega majade ehituslugu:
Orase 1 - 1930. aastate lõpus.
Orase 3 - 1930. aastate keskpaigas.
Orase 5 - 1961. aastal.
Orase 5a - 1976. aastal.
Orase 7 - 1930. aastate keskpaigas.
Orase 9 - 1938. aastal.
Orase 11 - 1930. aastate keskpaigas.
Orase 13 - detailplaneering kehtestatud kortermaja ehituseks.
Orase tänava paaris aadressnumbritega majade ehituslugu:
Orase 2 - kinnistul asus vanasti mereväe autobaas. Täna on seal 1969. aastal ehitatud viiekorruseline kortermaja.
Orase 4 - algselt elamu. Nõukogude ajal majavalitsus. Täna taas elamu.
Orase 4a - 2013. aastal.
Orase 6 - 1960. aastatel.
Orase 8 - 1930. aastate keskpaigas.
Orase 10 - 1930. aastate keskpaigas.
Orase 12 - 1960. aastatel.
Orase 14 - 1937. aastal.
Orase 16 - 1939. aastal.
Orase 18 - 1950. aastate alguses. Renoveeritud 2014. aastal.

 


Vaade Ristiku tänavalt koolimaja juurest Orase tänava nurgale 1950. aastatel.

Posted 28th August 2013 by Jaak Juske

 

 

Pelgulinna Taime tänava lugu

 

Pelgulinnas asuva enam kui 300 meetri pikkuse Taime tänava sünnipäevaks loetakse 26. oktoobrit 1932. Enne sõda jõuti heinamaale rajatud tänav suures osas ka hoonestada. Nõukogude okupatsiooni alguses tähistas Taime tänav Pelgulinna hoonestatud ala piiri.
Taime tänav saab alguse raudteeäärsest ristmikust Heina tänavalt. Taime 2 juures hargneb Taime tänavast sellega paralleelne Orase tänav. Edasi ületab Taime tänav Ristiku tänava ning lõpeb ristudes Aru tänavaga.
Taime tänava paaritut aadressnumbrit kandvate majade ehituslood on järgmised:
Taime 1 - 1939. aastal. Aleksander Aug võitis õnneloteriiga 33 000 krooni ehk toona mitme aasta palga ja ehitas koos sõbraga kortermaja. Hoone renoveeriti 2005. aastal.
Taime 3 - kehtestatud detailplaneeringu kohaselt tuleb sinna mänguväljak.
Taime 5 - 1937. aastal.
Taime 9 - 1939. aastal.
Taime 11 - 1938. aastal.
Taime 13 - 1930. aastate teine pool.
Taime 15 - 1930. aastate lõpp.
Taime 17 - 1939. aastal.
Taime 19 - 1934. aastal.
Taime 21 - 1934. aasta paiku.
Taime 27 - 1957. aastal. Lasteaed.
Taime tänava paaris aadressnumbrit kandvate majade ehituslood on järgmised:
Taime 2 - 1939. aastal. Renoveeritud 2013. aastal.
Taime 4 - 1937. aastal.
Taime 6 - hoonestamata.
Taime 8 - septembrist 1937-märtsini 1938.
Taime 10 - 1938. aastal.
Taime 10a - 1963. aastal.
Taime 12 - 1930. aastate teine pool.
Taime 14 - 1937. aastal.
Taime 16 - 1930. aastate teine pool.
Taime 18 - 1930. aastate teine pool.
Taime 20 - 1982. aastal. Seal on asunud baar ja toidupood, täna trükikoda.
Taime 24 - 1937. aastal. Arhitekt Karl Tarvas.
Taime 26 - umbes 1970. aastatel ehitatud garaaźid.
Taime 28 - 1938. aasta paiku.
Taime 30 - 1938. aastal.
Taime 32 - 1939. aasta paiku.
Taime 34 - 1939. aasta paiku.
Taime 36 - 1939. aastal.
Taime 38 - 1939. aasta paiku.

 


Fotol vaade Taime tänavale maja number 24 juurest Ristiku tänava suunas 1941. aastal.

Posted 27th August 2013 by Jaak Juske

 

 

Pelgulinna lood: Preesi tänava aarded

 

Pelgulinna ühe armsaima arhitektuuriansambli moodustavad Oma Kolde majaderühma kõrval Preesi ja Aarde tänava kaksikmajad koos Peeteli kirikuga.
Aarde ja Preesi tänava äärne on üks esimesi terviklikult kujundatud väikekorteritega aedlinnaosi Eestis. Arhitekt Anton Soansi loodud planeering kiideti 27. veebruaril 1929. aastal Tallinna linnavalitsuses heaks. 80 000 ruutmeetri suurusele alale kavandati 166 krunti ning samal aastal koostas arhitekt Herbert Johanson neli tüüpprojekti, mis erinesid üksteisest suuruse ja korterite arvu poolest. Väiksemad majad olid ühepereelamud, suuremates oli kuni neli korterit. Ära määrati ka see, milline tüüp millisele krundile kuulub.
Hoonestus koosnes põhiliselt Heimat-stiilis kaksikmajadest, kus kahte maja ühendav tulemüür asus naaberkruntide piiril. Majad ehitati aastatel 1931-1934. Erinevalt planeerimiskavast, ehitati Härjapea tänava poolsesse otsa 2-korruselise majade asemel 1-korruselisi.
Suurte aedadega majades on 1-3-toalised korterid, mõnes korteris oli algselt köök oma aja kohta vanamoeliselt säärvandiga eraldatud ja käimla kahele korterile ühine. Katusekorrusega puumajad on lihtsa laudvoodriga, vaid uksed on deokratiivse laudisega ja osa aknaid luukidega.
Välja ei jõutud ehitada Sõle tänava äärset hoonestust. Nii kerkisid sinna vahetult pärast Teist ilmasõda kahekorruselised barakk-tüüpi majad, pisut hiljem veel ilmetu ühiselamu.
Preesi ja Aarde tänava piirkonna, tegelikult kogu Pelgulinna dominandiks on 1938. aastal valminud kõrge torniga funktsionalistlikus stiilis Peeteli kirik.
1927. aastal asutatud EELK Peeteli kogudus pidas viis aastat jumalateenistusi Pelgulinna palvemajas Tarabella/Timuti tänav 26, endise makaronivabriku hoones. 1935. aastal saadi linnalt oma kiriku ehitamiseks Preesi tänava ääres asuv 1026-ruutmeetrine kinnistu.
Pärast vaidlusi linnavalitsusega projekti üle pühitses piiskoplik vikaar Hans Kubu 23. mail 1937 ehituskrundi Preesi 5/7 ning 13. juunil toimus pidulik nurgakivi panek uuele kirikule praost Kubu ja koguduse õpetaja Roderich Bidderi osavõtul. Arhitekt Sachariase projekteeritud kiriku ehitus edenes vahelduva eduga, aeg-ajalt tekkisid seisakud raha puudumise tõttu. Peeteli kirik on valminud annetustest. Suurima annetuse tegi vabariigi president Päts 20 000 krooni, et kirik saaks torni.

 

1938. aasta neljandal advendipühapäeval pühitses piiskop Rahamägi vastvalminud kiriku. Kirik oli hubane ja tolle aja kohta üsnagi moodsa lahendusega altarimaali asendasid kolm vitraažakent kiriku otsaseinas. Kirikuhoone põhjaküljes paiknes ruumikas ja mugav kogudusemaja, mille teisel korrusel asus õpetaja korter. Kiriku keldriruume kasutasid Pelgulinna noored.
1944. aasta märtsipommitamise käigus purunenud vitraažaknad asendati Niguliste kirikust pärit altarimaaliga.
Nõukogude võim muutis kirik 1962. aastal Eesti Telefilmi stuudioks. Kogudus sai pühakoja tagasi 1994. aastal. 2006. aastal taastati üle asumi kõrguv terav tornikiiver. Juba aastaid tegutseb kiriku ruumides tänavalapsi abistav noortekodu. Viimased kümmekond aastat on vaieldud kiriku suurde aeda noortekeskusele mõeldud uute hoonete planeeringu üle.

Posted 5th June 2012 by Jaak Juske

 

 

Pelgulinna lood: esimesed munitsipaalmajad

 

1920. aastate keskpaigas asus Anton Uessoni juhitav Tallinna linnavalitsus ehitama esimesi linnateenistujatele mõeldud munitsipaalmaju. Neist kaks gruppi kerkisid Pelgulinna. Projekte rahastati linnaeelarvest ja riiklikust ehituslaenust.
Herbert Johanson projekteeris linna tellimusel esimesed majad Telliskivi ja Ristiku tänava nurgale 1925. aastal. Ehitus algas samal aasta sügisel. Kolmekorruselised linnaametnikele mõeldud suured kortermajad said valmis kaks aastat hiljem. Kaks L-kujulise põhiplaaniga kortermaja piiravad ebakorrapärast siseõue. Kasutati kolme tüüpsektsiooni. Ahjuküttega korterid on 1-2-toalised köögi, osad ka vanni- ja teenijatoaga. Üldiselt rahuliku ilmega raskepärases stiilis majade ilmestamiseks on kolmas korrus kujundatud horisontaalse karniisi ja väiksemate akende abil. Osa portaale on dekooriga, uste kõrval kivikuulid ja ühises välisnurgas kuppelkatusega ärkel. Elamu kuues trepikojas olid sepistatud käsipuude iluvõred, paekivist trepid ning valgetest metlahh-plaatidest põrandad. Omapärane võte oli tualettruumi valgustus trepikotta avaneva siseakna abil. Lisaks majale oli kujundatud ka ümbritsev õu – eesaeda piiras kahe maja vahelises lõigus sepisvõrega aed.
Paar aastat pärast Telliskivi tänava majade ehitust sai valmis järgmine linnaametnike kortermajade grupp vastvalminud Ristiku tänava koolimaja taga Maisi ja Auna tänava vahelisel alal. Ka selle, kahekorruselistest kõrge viilkatusega kivimajadest koosneva ansambli projekteeris Herbert Johanson.
Maisi 6 koosneb seitsmest neljakorterilisest 2-3 kaupa kokku ehitatud sektsioonist, mis paiknevad U-kujuliselt ümber laste mänguväljaku. Korterid on 2-toalised köögi ja käimlaga. Esimesel korrusel on igal korteril omaette sissepääs, ühistrepp viib teisele korrusele läbi fassaade ilmestavate tuulekodade teiselt poolt maja. Dekoor hoonete fassaadil on kohmakas. Tänavaäärsed Maisi 4 ja 8 majad on vähem mugavate ja väiksemate korteritega.
Korterid üüriti linna palgal olevatele inimestele, tahtjaid oli väga palju. Eelistati lastega peresid ning arvestati ka elanike maksujõudu – tegu oli siiski suhteliselt kallite üürikorteritega. Omaaegsest korterisaajate kandidaatide nimekirjast selgub, et enamik taotlejaist olid keskmise või alama järgu ametnikud, väga palju oli õpetajaid. Pered olid keskmiselt 4–5-liikmelised. Majja kolis peale linnaametnike ka teisi inimesi, näiteks elas mõned aastad Mulla tänava majas kirjanik Artur Adson koos abikaasa, luuletaja Marie Underiga
Maisi tänava majad moodustavad koos samal perioodil ehitatud Oma kolde majade ja Ristiku kooliga ühtses stiilis kaitsealuse arhitektuuriansambli. Kaitse all on ka Telliskivi tänava majad.
Fotol Maisi tänava majadegrupp.

Posted 21st June 2012 by Jaak Juske

 

 

Pelgulinna lood: telliskivid, mööbel, paradiisiaed ja koolimajad

 

Tänapäeval on Pelgulinna asumi uueks peateljeks kujunemas Mulla ja Telliskivi tänava joon. Mulla tänava äärde nüüdse Roo tänava alguse kohale rajas Johann Grabby 1879. aastal tellisetehase. Just see tööstus andis nime Telliskivi tänavale.
Tänase mööblimaja esise parkla taksopeatuse kohal asunud Grabby poolt 1881. aastal ehitatud ja 1965. aastal lammutatud puumajas avas täpselt saja aasta eest 1912. aastal uksed esimene kohalik õppeasutus - Krabbi algkool. Selle kõrval laiunud suurele Mulla ja Telliskivi tänava vahelisele lagedale alale rajati aga aiand. Esimesed andmed Gustav Treierile kuulunud aiandist on 1920. aastate lõpust. Telliskivi 5/7, Mulla 7 ja Kruusa 6 kinnistutel asus tollase Pelgulinna suurim viljapuuaed, kokku tervelt 9280 ruutmeetrit. 1928. aastal projekteeriti samadele kinnistutele selle aja kohta küllaltki suured triiphooned. Nendealune pind suurenes järk-järgult ning hõlmas 1930. aastate lõpuks juba üle 2100 ruutmeetri. Telliskivi tänav 9/11 asus aga Artur Pullmannile kuulunud, rohkem kui 2500-ruutmeetrine iluaed. Kõik see kokku oli sõjaeelse Pelgulinna ilusaim piirkond.
Enne Teist ilmasõda hoogustus ümbruskonnas ka elamuehitus. 1927. aastal avati Ristiku ja Telliskivi tänava nurgale kerkinud linnamajas kohalik raamatukogu. 1999. aastal lõpetas pelgulinlaste seas armastatud raamatukogu oma töö.
1944. aasta märtsipommitamises sai aga Telliskivi ja Mulla tänava vaheline piirkond tõsiselt kannatada. Hävis kümmekond maja. Muide, toona ühendas nimetatud kahte tänavat nüüdse mööblimaja tagant kulgenud Kruusa tänav.
1947. aastal alustas lagedaks põlenud alal tööd Kalinini rajooni kolhoositurg. Esialgu asus turu kontor Mulla 2 varjendis. 1950. aastal ehitati turule kahekorruseline administratiivhoone ning 38 müügikohaga piimapaviljon.
Päriselt ei kadunud piirkonnast ka aiand. Moodustati Riikliku Aianduse-Mesinduse Trusti aiand nr 3, kus 1940. aastate lõpus oli 16 kasvuhoonet ja rohkem kui 1700 ruutmeetrit klaasialust kasvupinda. Kokku töötas seal 25 inimest.
Põhirõhk oli aiandis pandud kurgi-, kapsa-, redise- ja tomatitaimede kasvatamisele. Juba talvel pandi maha varajane köögivili, veebruaris harvendati kurgi- ja tomatitaimi. Kauplustesse jõudsid sealt pärit esimesed kurgid ja tomatid juba mais. Aiand varustas ka eraaiamaid juurviljataimedega.
Müügiks toodi samuti teiste puukoolide noori pirni- ja õunapuid, karusmarja-, sõstra- ning vaarikaistikuid. Aiandist said inimesed koduaedadesse osta ka hekipõõsaste istikuid ning suvelilletaimi. Talviti kasvatati aiandis potililli, mille arvukus küündis üle 10 000 taime.
Suur probleem oli põllusaaduste hoidmine. 1950. aastate algul oli Pelgulinnas raudteesüsteemil kaks kartuli- ja juurviljahoidlat. Need asusid Heina 34 ja Telliskivi 57.
Üha uute hoonetega ümbritsetud piirkond ei olnud aga aiandile soodne ja juba 1950. aastatel taotles kõrval asuv jõudsalt arenev kolhoositurg aiandi arvel laiendamist, kavatsedes sinna püstitada nii Kolhoosnikute Kodu kui ka hobusetalli. Peagi aga hakkas turu heakord alla käima. Seda süvendas trust Glavvino, kes alustas turul vankritelt piiramata koguses lahtise viina müümist. Populaarsuse kaotanud turg suleti 1976. aastal.
1980. aastal avas uksed turu asemele rajatud suure parklaga moodne mööblimaja ning osa endisest aiandist läks tolleaegse 46. keskkooli staadioni rajamiseks. Uus, Udo Ivaski ja Herbet Rüütlase projekteeritud funktsionalistlikus stiilis koolimaja, tänane Pelgulinna gümnaasium oli valminud juba 1961. aastal. Muide, rahvasuu räägib, et kolhoosituru hoonete ja Pelgulinna gümnaasiumi ehitusel kasutati ka Harju tänava varemetest pärit paekive.
Fotol Pelgulinna gümnaasiumi, tollase 46. keskkooli ehitus 1960. aastal.

Posted 4th June 2012 by Jaak Juske

 

 

Pelgulinna Oma Kolde lugu

 

Kui sattusin tosinkonna aasta eest esimest korda Pelgulinna jalutama, rabasid mind imearmsad Kolde puiestee majad. Enne Teist ilmasõda kerkinud ehitusühingu Oma Kolle majaderühmast on saanud üks Pelgulinna sümboleid.
Kõik algas 1922. aasta novembris, mil Tallinna Linnavolikogu otsusega anti Pelgulinna taga asunud vabad maad ehitusühingule Oma Kolle. Uue elurajooni ehitamisele oli tõukeks tollane odav riiklik neljaprotsendiline ehituslaen.
Kokku sai Oma Kolle linnalt 3000 ruutsülda maad ainult kolmesendise obrokimaksuga ruutsüllalt, kuid see-eest pidi ta välja ehitama tänavad, kanalisatsiooni ning valgustuse. Leping nägi ette, et kolme aasta jooksul tuleb ehitada kaheksa sektsiooniga ridaelamu, milleks sai ühisus riiklikust ehituslaenust 4,1 miljonit marka laenu.
Asumi planeeringu koostasid oma aja tuntud arhitektid Herbert Johanson ja Eugen Habermann. Eeskuju võeti tollase Inglise ja Saksa (eriti Dresden-Hellerau) töölisaedlinnade planeeringutest.
1924. aasta jõuludeks oli viis maja valmis ja mitme maja vundamenditööd pooleli. 1925. aastal valmisid kaks maja raudteepoolses osas, 1926. aastal Kolde 28–34 ning teisel pool tänavat asuv maja. Majade betoonseinad valasid ehitajad kohapeal. Samas valminud katusekivide pressimiseks telliti Saksamaalt masin. Sellega sai valmistada üle 200 katusekivi päevas. Vaheseinakivid valmistati kivisöešlaki, liiva ja betooni segust.
Ehitusühisus pidi rajama ka teed ja haljasalad. Näiteks aukliku ja roopalise sõiduteega Kolde tänava parandamiseks ostis ühing 1926. aastal kõnniteeplaate, sillutas parkettkividega hoovist tänavale suunduvaid ülesõidukohti, istutas puid ja korrastas hekke. Oma Kolde majade ümber olid küllaltki suured aiad, mida tihti kasutati ka viljapuuaedadena.
1930. aastal ehitati veel arhitekt Johannes Pikkovi projekti järgi Ristiku tänavale viis kahekorruselist tüüpsektsiooni, millest kolm keskmist olid kokku ehitatud. Ette oli nähtud ruum toidukaupluseks ja ühistegevuseks. Asum laienes ka Kõrre tänavale. Enne sõda peeti plaani asumit veelgi laiendada, kuid seda enam ellu viia ei jõutud. Nii lõpebki Kolde puiestee täna tupikuga, mis loob omamoodi toreda tänavaruumi.

 

Majad ehitati 1920. aastatele iseloomulikult massiivsetena, kõrgete kelpkatuste ning väikeste akendega. Kontrastsetena mõjuvad massiivsed mustad terrasiitkrohvist portaalid ja nende kohal asuvad festoonid.
Kolde tänava elamuid võib pidada Eesti esimesteks ridamajadeks. Kõigis majades on eraldi sissepääsuga neli korterit, äärmiste pääsud on viidud tänavalt ära maju ühendavate müüride taha. Kõik korterid paiknevad läbi kahe korruse, esimesel korrusel on köök ja avar kaheosaline elutuba ning üleval kaks magamistuba ja aknaga vannituba.
Majadel on kitsas eesaed. Kogu majade tagune on jaotatud siiludeks, nii et otse iga korteri taha jääb privaatsem aiariba.
Aedlinliku elurajooni dominandiks oli tavaliselt mõni suurem sotsiaalehitis, soovitavalt keskse väljaku või pargi ääres. Seda rolli täidab Oma Kolde asumis Herbert Johansoni projekteeritud 1929. aastal uksed avanud Ristiku tänava koolimaja, mille mastaapne hoone lõpetab tänavasihi.
Uue kvaliteediga ehitatud elumajad mõjusid positiivse tõukena ning Oma Kolde ühingu liikmetest said edaspidi pea kõikide pelgulinlaste ettevõtmiste initsiaatorid. Just ühingu liikmed moodustasid hiljem Pelgulinna Ranna Heakorrastamise ja Kaunistamise Seltsi tuumiku. Ehitusühingu kontor asus Oskari/Ristiku 58 majas.
Asum elas õnnelikult üle 1944. aasta märtsipommitamise, saades vaid väiksemaid kahjustusi. Täna on Oma Kolde majad kaitse all. Kuigi Ristiku kool ja mõned elumajad on ilusasti renoveeritud, ootab suur osa unikaalse asumi hoonetest endiselt kapitaalremonti.

Posted 30th May 2012 by Jaak Juske

 

 

Pelgulinna lood: kuidas Mäe talust Kopli kaubajaam sai

 

Samal päeval, kui otsisme perega kaheksa aasta eest kodu Heina tänavale Kopli kaubajaama vastu, ilmus Õhtulehes pikk lugu sellest, mis juhtub plahvatuse korral kaubajaamas. Loo kõrval oli suurelt meie uue kodu pilt ja all tekst, et see maja lendab siis kindlasti õhku.
Enam kui sajandi eest laius looduslikult kõrgemal platool keset Kopli poolsaart Mäe talu. Raudtee jõudis piirkonda kohe pärast Tallinn-Peterburi raudtee avamist 1870. aastal, mil alustati ka Balti Raudtee Peatehaste rajamist. Esimeses järjekorras valmis depoo 12 vedurile. See Balti jaama vastas asunud hoone on juba ammu lammutatud. Ka esimeses järjekorras valminud töökojad ja laod Telliskivi tänaval on praeguseks lammutatud või põhjalikult ümber ehitatud. Need olid paekivist seintega, tahutud paekarniiside ja tellistest viilkatusega tüüpilised Tallinna 19. sajandi tööstusehitised.
Aastatel 1873-1874 tehast laiendati. Ehitati kuuekohaline veduridepoo ja töökoda, mis on säilinud peaaegu algsel kujul. See on kasutusel vaguniremonditsehhina. 1870. aastal avatud tehase uhkuseks on auruveduri rataste treimise pink.
Esialgu asus kaubajaam Balti jaama Soo tänava poolses otsas. Juba enne Esimest ilmasõda oli aga kavas Heina ja Kopli tänava vahelisele alale rajada uus suur kaubajaam. Eeltööd selleks käisid, madalamaid kohti täideti ümberkaudsetest vabrikutest toodud prügi ja liivaga. Segastel aegadel, eriti pärast 1917. aastat, oli see kant tuntud kurjategijate kokkusaamise kohana. Samas ulatus sinna raudteeharu, mille ümbrusesse rajati kütteladu. 1919. aastal üritasid kommunistid korraldada küttelaos streiki, kuid see ei leidnud toetajaid. Küll aga selgitas juurdlus, et streigi organiseerijad olid seotud Nõukogude Venemaaga, mis tollal Eestiga sõjas oli.
Insener V. Salemanni 1933. aasta projekt järgi hakati Telliskivi 57b piirkonda ehitama uut kaubajaama. Ehitustööd kestsid mitu aastat. 1937. aastal töötas nelja suure aida ja kaubakontori ehitamisel iga päev sadakond töölist. Viletsa pinnase tõttu tuli hoonetele valada betoonpõhjad. Kaubajaam valmis 1938. aastal ja kandis algselt Telliskivi kaubajaama nime. Kuna rahvasuus ahakti seda aga Kopli kaubajaamaks kutsuma, sai sellest peagi ka ametlik nimi. Vana kaubajaam Balti jaamas anti esialgu üle Riigi Viljasalvele ning seejärel lammutati.
1941. aasta juunis seisid Kopli kaubajaamas küüdirongid. Sama aasta 27. augustil süütasid aga taganevad punaväelased kaubajaamas asunud soomusrongi ja varustusega täidetud sajad vagunid. Tallinna elurajoonide pommitamisel 1944. aasta 9. märtsil jäeti aga lahinguvarustust täis olnud Kopli kaubajaam puutumata. Samas on minu vanaisa, kes elas tollal Kopli 13h raudteelaste majas, meenutanud, kuidas lennukipommi plahvatuse tekitatud õhusurve lõi pikali nende suure köögikapi, mis blokeeris keldriluugi. Neil läks perega tükk aega, et lõksust pääseda. Vanaisa kodumaja jäi õnneks enamvähem terveks. 1950. aastate lõpus rajati Nisu tänava otsast üle kaubajaama laia territooriumi jalakäijatele rauast sild, mis aga 2003. aasta suvel maha monteeriti.
Tänaseks on juba ammu selge, et Kopli kaubajaama praegune asukoht linna keskel on sobimatu ning kavas on viia see mujale. Ohtlike veoste käitlemine on seal küll lõppenud ja veomahud vähenenud, kuid esialgu ei liigu kaubajaam kuhugi.
Kui aga ühel hetkel see vanalinna suurune maa-ala keset Tallinna siiski vabanema peaks, on sinna võimalik rajada harmooniliselt Kalamaja ja Pelgulinna ühendav roheline elurajoon. Neid tulevikuvisioone käsitleb hetkel koostamisel olev Põhja-Tallinna üldplaneering.
Fotol vaade Kopli kaubajaamale 1985. aastal. Vasakul näha olevad Pelgulinna barakktüüpi majad ehitati vahetult pärast Teist ilmasõda.

Posted 1st June 2012 by Jaak Juske