Pelgulinna Selts

 

Pelgulinna Selts on Põhja–Tallinnas kõige järjepidevamalt ja tulemuslikumalt tegutsenud asumiselts.

 

 

Pelgulinna Seltsi sünd

 

Tallinna Pelgulinna Selts sündis 19.veebruaril 1992a. asutamiskoosolekul. Valitud algatusgrupp koostas põhikirjaprojekti ja seejärel registreeris seltsi 26.03.1992a.  MTÜ registrisse, kood 80119034.. Praegune põhikiri kehtib alates 27.04.2001 aastast. Seltsi esimeheks valiti Hugo Avila (1992 – 2000), kes aastaid mõtteerksalt ja tulemuslikult Seltsi juhatas. Liikmeid oli seltsi algaastatel üle 200, kuid tookordne liikmearvestus oli üsnagi umbmäärane, kuna polnud liikmekaarti ega liikmemaksu.1993 a. hakkas selts välja andma ajalehte “Pelgulinn” valgustamaks asumi elu-olu, see oli praeguse “Põhja-Tallinna“ eelkäija.

 

 

Seltsi tegevus algaastail

 

90-ndate aastate algul pakkus poliitiline olukord seltsitegevusele avaraid võimalusi. See avaldus muuhulgas ka selles, et 1993.a kutsuti ellu Pelgulinna ühiskondlik haldusnõukogu, kellega koos taotleti Pelgulinnale iseseisva linnaosa staatust. Paraku ei läinud see korda peamiselt asumi väiksuse tõttu ning Pelgulinn arvati Põhja-Tallinna linnaosa koosseisu.  Haldusnõukogust sai sama aasta detsembris Pelgulinna Arenduskeskus (15 liiget), edendamaks Pelgulinna  ja Stroomi ranna arengut ja detailplaneerimist. Etteotsa valiti Rein Leetmaa, kes oli ka  olnud ühiskondliku halduskogu esimees. Hiljem R. Leetmaa vahetas Seltsi esimehe kohalt välja  H. Avila, kui viimane suure töökoormuse tõttu tagasi astus (volikogu otsus 01.02.1996). Arenduskeskusel oli Pelgulinna Seltsiga palju ühiseid liikmeid  ning  eesmärke, mis ajendas Seltsi ja Arenduskeskust aastaid töötama käsikäes, süüvides asumi arengu- ja olmeprobleemidesse. Arengukeskuse  esmane  eesmärk oli sekkuda  linnaosa planeerimistegevusse. Paraku lakkas Arenduskeskus mõne aasta möödudes sisuliselt tegutsemast. Peamine  põhjus näis olevat asjaolu, et keskuse tegevus ei leidnud ühist keelt valitsusasutustega, pärast seda kui Pelgulinna Seltsi esindajad olid kõrvale jäänud Linna ja linnaosa halduskogude tööst. Pelgulinna Seltsi rüpest on välja kasvanud Pelgulinna Üürnike Ühendus ja Pelgulinna Majaomanike Selts (loodud 04.11.1993.a), mis mõlemad tegutsesid ajuti Pelgulinna seltsi ruumides Heina 11a.

Pelgulinna Selts andis välja ajalehte” Pelgulinn” alates oktoobrist 1993 a, mis  esialgu igakuiselt valgustas Pelgulinna elu-olu. Lehte toimetas aastaid  H. Avila, lehte võib lugeda „Põhja Tallinna” eelkäijaks.Pelgulinna Seltsi volikogu esimesse koosseisu valiti märtsis 2002. a  15 liiget väga mitmelt elualalt. See näitas ilmekalt ettevõtmise laia kandepinda ning suuri lootusi, mida Seltsi tegevuselt oodati. Volikogu etteotsa valiti väsimatu Hugo Avila, liikmeteks Pille-Maris Arro, Ilmar Jääger, Saima Kallau, Helgi Laht, Ülo Mandre, Endel Põldvee, Eha Pundonen, Annika Reinsoo, Henn Sarv, Tõnis Zova, Terese Tarro, Peep Toompark, Luule Urm, Lennart Jäger. Tänaseks on volikogu koosseis tublisti kokku kuivanud, asutajaliikmetest on volikokku jäänud Saima Kallau ja Pille-Maris Arro ning ka  Mikk-Jaan Mikk. Väike koosseis on tublisti ahendanud seltsi tegevust, kuid ka probleeme on jäänud vähemaks.

Pelgulinna Selts on ainus asumiseltsidest, mis on Põhja-Tallinnas tegutsenud järjepidevalt 25 aastat ja asumi arengule tublisti kaasa aidanud.

 

 

Seltsi maskott Tarabella

 

Pelgulinna Seltsi maskotiks on koer Tarabella. Maa-ala, kuhu Pelgulinn kunagi kerkis, kuulus suures osas ettevõtjale Albert Koobale. Tema pani uutele tänavatele nimed oma pereliikmete järgi. Alustades endast, Alberti tänavast (1939. aastast Roo tänav), tulnud tal lõpuks nimedest puudus, nii et üks tänav sai  nime tema koera järgi -Tarabella (1939 aastast Timuti tänav).