Narkomaan – oma või võõras?

 

Kokkuvõte pikalt kirgi kütnud teemal.

Suve hakul lahvatas Pelgulinna elanike ja Põhja-Tallinna LOVi vahel tõsine lahkheli, mis oli tingitud viimase otsusest, kolida Erika tn. süstlavahetuspunkt ümber Paldiski mnt. 36a ruumidesse.
Kogukonnas tekitas suurt pahameelt, et linnaosavalitsuse otsusest saadi teada alles 13.juunil meedia vahendusel ning seal kõlanud väited, kolimise vajalikkuse kohta punktist A punkti B, ei olnud piisavalt veenvad. Nii algatasidki kogukonna aktivistid petitsiooni, milles küsiti vastuseid konkreetsetele küsimustele – Erika tn. kuritegevuse, alternatiivsete võimalike asukohtade, otsuse tegijate pädevuse jne. kohta. Petitsioonile andis oma allkirja ligemale 1400 pelgulinlast. 21.juunil, enne Põhja-Tallinna LOV Halduskogu avalikku istungit, jagati kohale tulnud kogukonna esindajatele ka linnaosavanema poolt allkirjastatud vastused petitsioonis esitatud küsimustele. Kahjuks aga ei olnud need veenvad ning koosoleku käigus esitatud lisaküsimustele – nt. milliseid meetmeid rakendatakse tagamaks laste (kuna ümbruskonnas on mitmeid lasteasutusi ning huvikoole), kohalike elanike ja ettevõtjate turvalisus – sisulisi vastuseid ei saadud. LOVi poolt välistati ka mõnede halduskogu saadikute ettepanek, võtta aeg maha ning moodustada erinevaid osapooli kaasav töörühm, mis vaataks veelkord üle alternatiivsed asukohad süstlavahetuspunktile. Ainuke soovitus mis pelgulinlastele anti, et pöörduge kohtusse kui soovite. Sellega lämmatati konstruktiivse dialoogi võimalus ning kohaliku kogukonna esindajad pöördusidki oma õiguste kaitseks kohtusse. Tänu sellele peatati kohtuvaidluse ajaks süstlavahetuspunkti kolimine Paldiski mnt.-le ning avati ajutine punkt Põhja-Tallinna LOVi majas Niine tn.2. Peagi selgus aga tõsiasi, et süstalde vahetamise protsent uues punktis on langenud pea 80%. Selle põhjuseks on esitatud väiteid, et koht on liiga avalik ning narkomaanid „pelgavad“ sinna tulla. Kuna seni Põhja-Tallinnas süstlavahetusteenust pakkunud MTÜ AIDsi Tugikeskuse juhataja pr. Nelli Kalikova on esinenud meedia vahendusel korduvalt väga inetute süüdistustega pelgulinlaste aadressil, otsustas Pelgulinna Selts näidata initsiatiivi ning kutsus 1.oktoobril, Pelgulinna Muhemängude raames, kokku ümarlaua, et arutada erinevate spetsialistidega narkomaaniaga seonduvaid probleeme laiemalt. Kutsutud olid Aljona Kurbatova (Tervise Arengu Instituudist), Ene Tomberg (Tallinna LV Sotsiaal-ja Tervishoiuametist), Leho Laur (PPA Põhja prefektuuri narko- ja organiseeritud kuritegude talitusest) ning Marko Vaik (Pelgulinna kogukonna kõneisik).
Kohtumisel rääkis Aljona Kurbatova sellest, et kahjude vähendamise keskuste (nn süstlavahetuspunktide) rajamine on alati väga sensitiivne teema piirkonna elanike jaoks. Seetõttu on ääretult oluline selgitustöö, miks seda teenust antud piirkonnas vaja on ning mida see endast kujutab. Ka nentis ta, et Eestis ei ole veel välja kujunenud head tava, kuidas selle teenuse olulisust kogukonnale selgitada ja kuidas neid otsuste tegemisse kaasata.(vt. ka selle kohast artiklit Pelgulinna ajalehe porikuu numbris!)
Leho Laur tõi esile, et kindlasti on vaja tugevdada kogukonna elanike turvatunnet mitmete lisameetmetega. Olgu selleks siis täiendav tänavavalgustus, turvakaamerad, piirded jne.
Mõlemad nentisid, et kõige mõistlikum oleks siiski avada süstlavahetuspunktid neis piirkondades, kus on teada, et on suurem sõltlaste osakaal. Näiteks toodi Lasnamäe linnaosa, kus hetkel ei ole ühtegi süstlavahetuspunkti ning on teada, et sealsed sõltlased oma linnaosast väga välja ei liigu.
Ene Tomberg rääkis sellest, et lisaks statsionaarsetele punktidele püüab Tallinna Linnavalitsus siiski leida võimalusi mobiilse süstlavahetuse käivitamiseks.
Marko Vaik andis ülevaate käimasolevast kohtuprotsessist ning tõi esile, et kohalikud ei protesteeri teenuse kui sellise vastu, vaid pigem tekitas küsitavusi kuidas asja protseduuriliselt aeti, kas uus asukoht on ikka kõige õigem ning kuidas tagatakse ümberkaudsete inimeste turvalisus. Samuti märkis ta, et kuna Paldiski mnt.-le on kavandatud ka metadooni ravi üle toomine, siis need kaks teenust (süstlavahetus ja metadooni ravi) ei tohiks olla ühe katuse all. Samas on kohalik kogukond pakkunud välja kompromissvariandina, et metadooni ravi võiks Paldiski mnt-le kolida.
Arutelu kuulama tulnud linnaosavanem Raimond Kaljulaid võttis seepeale sõna ning teatas, et tema hetkel olukorrale lahendust ei näe ning on probleemi lahendamiseks pöördunud kirjalikult töö- ja terviseminister Jevgeni Ossinovski poole.
Jaak Juske avaldas arvamust, et kindlasti on riigi abi teretulnud, kuid hetkel käib jutt siiski Tallinnas tekkinud probleemidele lahenduse otsimisega ning siin saab hea tahtmise juures Tallinn oma eelarves teha muudatusi kui tõepoolest tunnistab probleemi tõsidust.
Ühiselt tõdeti, et kuigi sellisest ühisest arutelust oleks Põhja-Tallinna LOV võinudki alustada, oli see ikkagi äärmiselt oluline ning andis kogemuse edaspidiseks, kuidas kohalike kogukondadega suhelda ning mil moel narkomaaniaga seonduvat kommunikeerida.
Pelgulinna Selts ja kogukonna aktivistid tegid ettepaneku, et võib-olla oleks mõistlik selliste aruteludega (mis ei pea piirnema ainult Põhja-Tallinnaga) edaspidigi jätkata.
Lõpetuseks:
Oktoobri lõpus valmis Tervise Arengu Instituudi poolt riskianalüüs „Kahjude vähendamise keskustega kaasnevad riskid Tallinna näitel“, kus muuhulgas on toodud välja, et enim süstivaid narkomaane Põhja-Tallinnas on Sitsi, Pelguranna ja Karjamaa asumis ning teinud ettepaneku, et seetõttu oleks kõige otstarbekam avada süstlavahetuspunkt just selles piirkonnas.
Ka on TAI teatanud, et ei ole nõus rahastama MTÜ AIDSi Tugikeskus süstlavahetusteenust aadressil Paldiski mnt.36a kuna ei pea seal selle teenuse osutamist otstarbekaks.